Jätkan monoloogi.

Taaskord pole midagi halba kirjutada. Olen aktiivselt tegelenud mõtlemisega,väga aktiivselt ..ning selgeks on saanud vaid üks.Olen ühe hobuse inimene,suudan keskenduda korraga vaid Aramisele, mul on teisi kuhjaga,aga...Ma lähen talli,et näha aramisi.Kuus aastat on siiski oma töö teinud ning teistega ei jõua,lihtsalt ei jaksagi..sellist sidet luua.Olen mures sellepärast veidike,aga samas...Milleks..Ma usun,et kõigil on ikkagi üks lemmikuim hobune..Peaks vähemalt olema,makes perfect sense minu arvates. Aga see selleks,peaks nüüd Aramisest ka rääkima

Meil on parmuuputus.Trennid on rasked,sest kõndida eriti ei kannata ja hobune on närvis ja pahur,sest kiusatakse.Karjamaal on ka paras hullus, lihtsalt nii palju kiusataksegi.Puruks näritud igaltpoolt jne. Ehk siis keskmine trenni pikkus on 15-20 minutit praegu ja ta suudab end selle ajaga märjaks rabeleda...

Eilne trenn aga oli äkki poole tunnine ja lõpetades oli tüüp üleni märg,reaalselt üleni! Mul on kahju tast ja higiga tulevad putukad veel enam.Jooksime siis ruttu peitu putukate eest ja veetsime paar tundi boksis istudes..Ei jätnud teda üksinda,sügasin ja rääkisin juttu ja mul pole nii ammu temaga lihtsalt nii head aega olnud.Kuidagi on olnud palju trenne,küljendamised,sääre eest ära ja nagu..mida kõike,õppimine ja töö ja natuke mängu,aga lihtsalt sellist koosolemise aega pole olnud..Sest hobuste juures ei kannata olla,parmud söövad ära.Ma olen üleni hammustusi täis ja se on ebareaalne lihtsalt.Kaugemale kui meeter ei näe,sest parv on ümber selline,et se on midagi kohutavat. 400 krooni eest ostetud spray putukate vastu..otsas. kuu ajaga.. Masu ei võimalda uut ka ning ega se niikuinii ei aita.Peaks küüslauku viima,see pidi toimima toidu sisse panduna. Väga hea, et meelde tuli.Täna lähen trenni õhtul hilja ( vähem putukaid) ja homme lähen hommikul vara. Siis veedan nädal aega temata... raske saab olema! nagu no kidding,et ma igatsen ennast lolliks.

AA,ja sügisest on siis taaskord hüüru aktuaalne,loodan südamest,et saame sinna:)

Minu.

Vahepeal on kirjutamine täiesti ununenud ja juhtunud on kõike,absoluutselt kõike. Viimased trennid poisiga on olnud kirjeldamatult imelised,ma armastan teda ikka ja ikka ainult rohkem:)

Sain endale veel ühe suksu juurde, ta on aga nelja rattaga jalgade asemel ja saba tal pole,nimeks Lonie.. (lõuni)Tänu temale saan paremini Aramise juudre ja seega tihemini trenni.

Sõidan viimasel ajal tihedalt kaelarihmaga,sest päitsetega on meil mingi 'lähen liiga alla' asi tulnud korraks. Lahendatav,lahendan kui platsile uus liiv korralik tuleb.Meil on plats peaaegu valma, supper.Aramis igatahes on nagu ..inglike:) Läksime ükspäev poodi Moosesele valjaid ostma..Mailikal polnud ponivaljaid ja keskos olid ainult koledad..no jou:( nii nõme..

Kardan ka,ma pole nii kaua valjastega sõitnud, naljakas tunne oleks kindlasti..ebameeldiv ka,minu jaoks..i think.

Igatahes, Aramise jaoks pole jälle sõnu.Andra oli nädala tallinnas ja käisime viiel päeval sellest ara juures ja nagu..iga kord oli peaaegu hästi:) Galopis jookseb ilusti alla ja mõnus ,pehme ja hea.Parim.Südames..NII sügaval! ükspäev läks halvasti ka..natuke aega tagasi.siis oleks peaaegu nutma hakanud jälle hobuseseljas.. parmud tapavad ja poiss läheb närvi... ja siis ma,sest ta tõmbleb ja se on jama.aga sain hakkama endaga ja siis tema endaga ja kõik oli ok:)

armastan teda üle kõige.vot tak.

Aramis.

Aitäh.