liimist lahti.

Mina,mitte tema. Ma pole oma hobusega üle kahe kuu midagi teha saanud. Süda tilgub verd ja igatsus on suur.

ma täpselt ei oska öelda,aga midagi on valesti ja ma ei tea veel,mis....


ma igatsen oma hobuseid. liiga palju.

Newsfeed.

Ehk siis tuleb rääkida uudistest,mis siis,et see nõuab minult niii palju pingutust. Viimase paari nädalaga on päris palju kõik muutunud.
Pühapäeval kolis Aramis tagasi Marge juurde,sest ta ikka veel lonkab. Ma ootan kuni antibiootikumid otsa saavad ja kui ikka lonkab siis hakkan paanikat tegema.
Nõnda, Marge juures olen käinud see nädal vaid mõned korrad,sest mul on arvestuste nädal,aga see selleks.
Mul on mu kuldne kolmik,mu kõrvid poniruunad:) Aramis,Mooses,Sanšo. Jep, viimane poiss on uus, A.Pormani poni,kellega nüüd hüürus sõidan. Sanšo on lätist pärit kuue aastane kõrb pisikest kasvu poniruun, kellel on ratsastusega nii nagu on , seega vaikselt sõidame ja õpime ja toimetame.Moosesega olen teinudkordetööd lihtsalt sellepärast,et tahaks selle enne paremaks saada, kui uuesit ratsutama hakkan.Ta on ka olnud nii jube tubli.Kõik mu hobused on olnud viimasel ajal oma musud.ma ei jõua neid kõiki ära kiitagi.Loodan,et järgmine nädal on rohkem aega,et saaksin oma valge oma kõrvide hulka võtta ja temaga ka tegeleda. tahaks ju nii väga!

PALJU ÕNNE,kallis

juba kaheksa.. hull.

change is good..or ?

Poiska läheb maale ära. Hüürus pole mõtet hoida,sest lonkamisega on nii nagu on..endiselt. .. kohutav! midagi muud uut? ..ei ..