Käisime eile Toomingal vahelduseks, kalpsasime natukene :)
Mul on häbi olla selline käkk ägeda poni seljas, aga no poni on ikka megatore. I get to be proud of him all the time. Täna lähme maastikule jalutama. õudne pinnas tho :(
https://www.youtube.com/watch?v=TCTjT45L6Ko jejee. ära ole liiga kriitiline mu ratsutamise suhtes, vaata hoopis kui tore on mu poni!
Saturday, March 19
Saturday, March 12
Järjekordne jutt paksudest hobustest..
No appi, noh.. KUIDAS on earth saavad inimesed oma eesti tõugu hobused hoida õnnelikud ja saledad? I mean.. Aramis, kes pole isegi mitte puhas eestlane, on öösiti boksis, kus saab pisikese nätsaka heina oma heinavõrku. Päeval, muidugi, on tal koplis heinarull (ilmselgelt see ei toimi), kus on aga peal kõige väiksemate silmadega võrk. Ta isegi ei söö terve päev, aga no its too much.
Ma ausalt ei tea, kas ma peaksin teda näljutama, heina põhuga segama või lihtsalt iga jumala päev ta hingetuks ratsutama, et ta lihtsalt nii paks poleks.. so i'm pretty sad. Ma tõesti tahan, et mu hobused ei oleks nii paksud, sest see ei ole tervislik ...ega normaalne. Ülekaal on kohutavalt nõme hobuste tervisele ja no ma tahan nii väga, et Aramis saaks olla rõõmus ja süüa palju, aga samas oleks sale.. impossible, I know.. aga praegu ma olen piiranud ta söömist nii palju kui suudan ja teen trenni vähemalt 5x nädalas ja nagu..its not enough.. ja suvi alles tuleb :)
Trennidest väga pikalt ei oska midagi rääkida, tahaks ainult vinguda kohutavalt halva pinnase üle, mis õues on.. Nagu võimatu on poni aktiivselt töös hoida ja igasugune motivatsioon midagi teha on rohkem kui kadunud. Märtsi jooksul oleme korra maneežis sõitmas käinud (sel korral kahalas) ja paar korda maastikul käinud ja... natuke põllul sõitnud ja suht...kõik. No maast teinud tööd.. aga jube keeruline on, ta on pinnase suhtes väga tundlik ja kui on ebaühtlane pinnas, siis ta enam ei astu. aus ka, muidugi.
Muidu on vist jõudnud kätte mingi algeline kriis, kus minul on mott kokku kuivamas ja tundub, et Aramis arvab sama. Suhteliselt energiasäästliku hobuse aktiivseks sõitmine on minu jaoks endiselt mõistatus ja no nagu juba eelnevalt mainitud, siis sääre ees olemine on pigem ikkagi valik mitte asi, mida ma saaksin hullult force'ida (eriti arvestades seda, et ta oskab hästi ignoreerida igasuguseid märguandeid ja lihtsalt klohmima ma teda ka ei hakka) ning see tekitab pigem mingit moti kadu ja trotsi veits ja no..Aramis tuleb küll koplis (aga vähem entusiastlikult) vastu ja kõike, aga no võrreldes detsembriga on meie mõlema tahe ilmselt veits kahanenud.. Ma ei tea, kuidas seda vältida.. kui ma lasen tal teha, mis ta tahab, siis me ei arene ja kui ma palun tal teha, mida ma tahan, siis ta ei taha..
Okei, ilge ving :) Tegelikult on meil koos ikka väga lõbus ja nagu kogu aeg ei peagi vist mingi ora tagumikus olema ja hull areng toimuma niiet.. võib-olla märts on meil lihtsalt selline semi-asjalik kuu..
Ok, now take some not so pretty riding pictures with it. Ja palun käige kõik oma nipid välja, kuidas hobune vormi saada juhul, kui pinnas on piisavalt halb, et regulaarselt suurt koormust anda (ja no olgem nüüd ausad, sellist koormust ma talle nkn peale ei suuda panna, et ta nagu ainult trennist saledaks saaks)
Ma ausalt ei tea, kas ma peaksin teda näljutama, heina põhuga segama või lihtsalt iga jumala päev ta hingetuks ratsutama, et ta lihtsalt nii paks poleks.. so i'm pretty sad. Ma tõesti tahan, et mu hobused ei oleks nii paksud, sest see ei ole tervislik ...ega normaalne. Ülekaal on kohutavalt nõme hobuste tervisele ja no ma tahan nii väga, et Aramis saaks olla rõõmus ja süüa palju, aga samas oleks sale.. impossible, I know.. aga praegu ma olen piiranud ta söömist nii palju kui suudan ja teen trenni vähemalt 5x nädalas ja nagu..its not enough.. ja suvi alles tuleb :)
Trennidest väga pikalt ei oska midagi rääkida, tahaks ainult vinguda kohutavalt halva pinnase üle, mis õues on.. Nagu võimatu on poni aktiivselt töös hoida ja igasugune motivatsioon midagi teha on rohkem kui kadunud. Märtsi jooksul oleme korra maneežis sõitmas käinud (sel korral kahalas) ja paar korda maastikul käinud ja... natuke põllul sõitnud ja suht...kõik. No maast teinud tööd.. aga jube keeruline on, ta on pinnase suhtes väga tundlik ja kui on ebaühtlane pinnas, siis ta enam ei astu. aus ka, muidugi.
Muidu on vist jõudnud kätte mingi algeline kriis, kus minul on mott kokku kuivamas ja tundub, et Aramis arvab sama. Suhteliselt energiasäästliku hobuse aktiivseks sõitmine on minu jaoks endiselt mõistatus ja no nagu juba eelnevalt mainitud, siis sääre ees olemine on pigem ikkagi valik mitte asi, mida ma saaksin hullult force'ida (eriti arvestades seda, et ta oskab hästi ignoreerida igasuguseid märguandeid ja lihtsalt klohmima ma teda ka ei hakka) ning see tekitab pigem mingit moti kadu ja trotsi veits ja no..Aramis tuleb küll koplis (aga vähem entusiastlikult) vastu ja kõike, aga no võrreldes detsembriga on meie mõlema tahe ilmselt veits kahanenud.. Ma ei tea, kuidas seda vältida.. kui ma lasen tal teha, mis ta tahab, siis me ei arene ja kui ma palun tal teha, mida ma tahan, siis ta ei taha..
Okei, ilge ving :) Tegelikult on meil koos ikka väga lõbus ja nagu kogu aeg ei peagi vist mingi ora tagumikus olema ja hull areng toimuma niiet.. võib-olla märts on meil lihtsalt selline semi-asjalik kuu..
Ok, now take some not so pretty riding pictures with it. Ja palun käige kõik oma nipid välja, kuidas hobune vormi saada juhul, kui pinnas on piisavalt halb, et regulaarselt suurt koormust anda (ja no olgem nüüd ausad, sellist koormust ma talle nkn peale ei suuda panna, et ta nagu ainult trennist saledaks saaks)
Subscribe to:
Posts (Atom)