You can have it all but life keeps moving

Käin nüüd nädalavahetuseti poni vaatamas, sest muul ajal on kiire ja tõmblemine ja kõik.
Aga eelmine nädalavahetus tuletas hästi meelde, kui mõnus ponsu on ikka. Jalutasime platsil mõni aeg ja selline..rahulik ja tore. Ei jõuagi kohe ära oodata, et uuesti minna. Ja kohe varsti on mingi kiire paus koolist, siiiis saab poni palju tähelepanu ja värki. Ma ei saa, mul on nii nõme siia kirjutada, sest poni lihtsalt elab oma mõnusat ponielu ja kohtub minuga väga vähe.. natuke nagu silmakirjalik tundub siia seletada midagi. Seega lets keep it simple.

Love my pony,  tho. 

Hide it well.

Ammu pole jälle kirjutanud. Pole isegi väga midagi kirjutada olnud.
Aramis on kurtnas rõõmus. AGA .. Aramis on jälle rivist väljas, seekord müsteerium, mis hõlmab kõiki jalgu. Saime eile lõpuks rohud , eks paistab, kas ja kuidas ravile allub, kui ruttu ja milline on see lõplik outcome. Loota ju võib, et kõik kenasti sujub, aga kurb oli avastada, et nüüdseks on probleemid ponsu tervisega kestnud juba umbes neli aastat vahelduva eduga.
Harva on siin blogis palju rõõmsat aega järjest - nojah. Mis teha. Poni on minu, no matter what.
Eile käisime koos arstiga siis, täna lähen ka ta juurde. Eks varsti millalgi kirjutan, kuidas rohud mõjunud on ja puha.

Muu elu - no hästi. Kooline, meeldib. http://www.youtube.com/watch?v=fHF_jkqF0sw&feature=youtu.be - minu esimene katsetus. nojah. go easy on me, please.

Uued tööd ja asjad juba kohe varsti ,tho.
Aakonil läheb hästi, Riksust ja Fionast tean veidi vähem :((

Well ... muidu.. Kõik on same-same.. but different.