Möödakarvapai.

Meeldib praegu:) Elu on praegu naljakas,vahepeal võib vist muud juttu ka rääkida kui hobude juttu? Jaa,elu on praegu väga naljakas.Uus ja samas nii tuttav. Huvitav ja tore. Ei, see tundub kuidagi vale siin mitte vaid hobudest rääkida. Ehk nii ongi õigeim. Kas üldse hobudestki peaks :)
Aga hobudest siis - täna oli ilus päev. Eile oli ka. peaaegu.
Aramisest räägin esimesena näiteks vast siis.Eile mul oli Aramise jaoks väga vähe aega, aga täna see-eest oli palju. Otsustasin maastiku kasuks. Läksime sadulata kõndima. Kõndisime karjäärini , sealt mööda kruusateed kuskile edasi.Leidsime ühe mõnusa metsatee ka, seal otsas oli aga tupik. Tulime tagasi,tegime veidi männimetsa moodi metsatukas traavikest ja läksime siis mööda oma tavapärast teed edasi, metsas on selline väike ilus ja praegu nii värviline tee.. mõnusa pinnasega, super. Kalamees rattaga tuli ka vastu, me ei minestanud.Jäime ellu.Siis tuli meie 'krossitakistus' - see koht on minu lemmik üldse. Teist korda siis olime seal. Esimene kord ei saanud me sealt koos üle, pidin maha tulema ja käekõrval poni viima,siis julges tulla. Täna aga läks kõik nagu valatult, esimese hooga pani poni lätaki vette sisse ja teise sammuga sealt välja. See on selline kraavi moodi koht,aga nagu niivõrd lai,et üle ei hüppa. Kaldad on päris kõrged ja järsud, st niisama lihtne lödistamine ei ole, ongi päriselt väga äge koht! Olin niii uhke oma väikse 'krossiponi' üle,kallistasin ja paitasin pärast teiselpool kraavi kaua. Ta oli ,et :" Aitab juba,hakkab nagu tüütuks muutuma..lähme edasi!? " :) Läksimegi edasi.Mööda põldu kõndisime, vaatasin - oh, rebane. Natukese aja pärast vaatasin kõrvalpõllule - oh, kits! Näed kus päev:) Siis läksime künkaga ristikupõllule,kus mõtlesin traavi teha.Tegin algul traavi , hobune oli suurepärane.Aramis jooksis pikalt ette alla, mõnus ühtlane maadhaarav traav.Ma olin taevas. Siis mõtlesin,et võib ju veidi galoppi ka. Ideaalne oli olla seal,ausalt.Parim. Nautisin ja tuul tõi pisarad ka silma:) Siis aga palusin sammu ja sain ka. Ja kõndisime koju. Kuidas saaks päev veel parem olla?:) Aga saab vot!
Riks - tema puhul pean eilsest ka rääkima,sest see oli ülemõistuse trippimine. Võtsin poni käekõrvale,mõtlesin et lähen kordetan veidi kaugemal põllul, kus pole nii pehme. Jah, hm.. mõnda aega mõtlesin,et teen kordet,aga tuli hoopis tuju minna kõndima. Läksime käekõrval jalutama maastikule,ma tahtsin uusi teid avastada. Avastasin küll, 3 tundi poni käekõrval.. Ja ühtegi teed,mis ringiga tagasi viiks, ei leidnudki. Aga poni oli tubli. Ta kartis vahepeal küll,aga sai üle ja oli uudishimulik. Ma sain miljon villi!
Aga tänane päev..Mõtlesin,et mu poni ei taha mind enam nähagi.Tahtis, nagu ikka. Hüüe ja traav ja väravas kohtusime, võtsin poni ,teadsin,et aega on väga vähe ja mõtlesin,et ehk ainult puhastan. Puhastasin poni ruttu ära ja mõtlesin,et äkki korde ka veidi,sest ta on nii ümmargune. Jah,korde ka. Tegin 15 minutit kordet max. Ta on oma krambijooksmisest üle saanud, ta jookseb imeliselt. Ilusti, pea pikalt ette alla ja mõnusa pika sammuga,astub tagant ilusti peale ja kõik on korras,nagu norras. Ja kui lõpetasime,siis mõtlesin,et jalutan veidi seljast ,sest villid andsid väga tunda. Jalutasin seljast 10 minutit ja avastasin,et see hobune on ilmselt tundlikum tasakaalule,kui Aramis. Imeline, nad on nii imelised!!!
Homme üritan Moosese ka lisada to do listi. :) Igatahes - väsimus ei suuda võtta naeratust mu näolt, need ponid kleebivad selle sinna igaveseks. Nad saavad ALATI sellega hakkama. Kui ma ise käkki ei keera:)

Everything..then nothing and then everything again.

Pole jälle ammu kirjutanud, aga see selleks. Mul on vähe öelda,aga palju pilte näidata , kui see sobib,siis on hästi.
Aramis on suurepärane,
Riks on suurepärane,
Fiona on suurepärane.
Aa, ja me ikkagi võib olla läheme hüüru :) varsti juba äkki!

Ps kuidas uus blogi välimus kõlbab???

A, R , F.

Ehk siis LÕPUKS ometi võtan end kokku ja kirjutan ka Fionast paar sõnakest,ehk.

Aramisel on minu meelest parem, oleme käinud maastikutamas veidi ja kõik on tore ja mõnus .ilm muidugi mitte.Nüüd pole mõned päevad käinud,sest kogu selle suure vihma ja juraga olen haigeks suutnud jääda.Aga oh i love him so , nii ilus on mu väike päike!!
Riks on väike ja valge ja karvane ja natuke totu ja natuke pöörane.Nagu Riks ikka.
Uus hobune tuli karja ja kui ma üritasin talt päitseid minna ära võtma,siis riksu ei lubanud mul temani minna,ajas ära teda koguaeg.Päris raske oli,lõpuks aga sain päitsud kätte õnneks ja ponid jäid mõlemad terveks:)

Fiona - kolmene juba. just oli sünnipäev.Tüdruk on suur matsu, aga raske minevik kummitab teda vaikselt.Tüdrukul on immuunsusprobleemid ,suured. Praegu kahtlustame mingisugust soolepõletikku. Ravikulud on üüratutes summades ning rohi,mida Eestist saada pole,tuleb kuskilt saada. Kui kellelgi on mõni väga lähedane sõber tööl soomes veterinaarina,siis palun abi siinkohal. Vaja on osta Gastrogardi,mida eestis ei müüda ja Soomes on retseptiravim.
Vaikselt uurin siin ise ka tuttavtelt ja tahaks juba,et tüdrukul kõik korras oleks.
Süstime teisipäeviti lihasesse B-vitamiini ning anname 4 kordse ussikuuri praegu. iga teisipäev saab ka selle.
Muidu on tüdruk ilus ,rõõmus ja rahul. Ei näe haige välja ega midagi vastavat.
Miake kallike käib tegelemas temaga, nii tore meel on selle üle,sest minul kahjuks ei jää üldse aega. Kordel tüdruk juba tasapisi käib,see läks imelihtsalt! Ta on nii taibukas ja kiire õppija. Tasakaalu plikakekatsil aga veel pole. Loodame,et kõik läheb hästi!!!

If I can stop one heart from breaking, I shall not live in vain

Selle pealkirjaga mõtlen ma Riksi peale,keda ma lihtsalt ei suuda raamidesse suruda.Ma ei võta teda hüüru,sest ta on vaba.Poni on laps,rõõmus, liikuv ja alati heatahtlik. Miks peaksin ma võtma ära talt selle,mida ta on saanud nautida- ta vabaduse? Kunagi varem pole kogenud sellist asja , näinud ühtki taolist hobust või tajunud nii suurt soovi ja südamlikkust ühegi teise hobuse juures,kelle elu ei ole ainult koplis kappamine vaid ka mingil määral töö. Vot nii!
Täna oli jälle maatöö päev.Meeldib,kuidas ta juba jookseb päris pikalt pea all pool, oskab natukene paremini end kanda juba.Tasakaal ja lihased arenevad.Ja näe,taaskord polnudki abivahendeid vaja,vaid aega ja natuke mõistust. Aitäh,kallis poni!
Aramisega käisin täna maastikul,ja tõesti.Ratsutasingi.Tegime muidugi ainult sammu,aga avastasime imelise ringi ja oli tõesti äge.Algul oli närvuke,pärast oli mõnus. Nii hea tunne oli olla oma poni seljas.NII hea.Pärast tegime veidi traavi ka,et teada saada,kuidas jalaga.Mul on tunne,et oli parem! Äkki oligi?
Pilti tegime ka, aga arvutisse pilte ei saa. Võtsin oma ema vana kaamera, mingi seebika:) Je. Pildid olid naljakad, kuidagi..tobedalt ebaõnnestunud või noh.Ma igatsen oma kaamerat.
Aga kunagi lisan selle korra pildid ka siia:)

Aitäh teile kõigile,kes te olete viitsinud toetust avaldada ja olemas olla!
Ma loodan,et asjad hakkavad positiivsuse suunas liikuma, aga eks ma üritan vaikselt edasi tiksuda ja ikka teada anda,kuidas meil läheb.

so thank you,people.Thank you,my horses.

Social butterfly.

Riksiponi debüüt :
http://toru.ee/view/7241bc922c1d
Meil käis Mia külas ja filmis ja filmis ja meil oli lebopäev ja selline film tuligi:)

aga üldiselt..täna jõudsin talli alles hilja,reedene õhtu läks pikale. Ja koju jõudsin just hiljuti ning kohe jälle minekut.Ma usun,et homne päev puhkavad kõik ponid... Ja mina:)

Can't pretend..

Ei teagi enam,kust kohast alustada.

Alustan Rainbowst ,ta hoiab mind rõõmsana.

Eile ratsutasin temaga. ta on nii äge, tundus,nagu sõidaksin võõra hobusega - järsku on tast saanud nii tubli,püüdlik ja andekas pisike hobune,et sõnu pole.Armastan teda piiritult.

Täna läksin ka,tundsin temast juba puudust. Ta tuli galopis vastu - kes veel teeb nii? Ta tuleb ALATI ja tuleb alati jooksuga.seda on ilus vaadata, hea tunne.Tavaliselt tuleb traaviga, aga täna oli väga rõõmus mind nähes,mina teda ka. Tegime kordet ja veits niisama . Ta on tõesti juba suur poiss,vaatad nagu oma lapsukest kasvamas..või noh, ongi ju nii.

Aga nüüd siis koledamate asjade juurde - kaua edasi lükatud seda kirjutamist siia ,aga no kaua võib?

Aramis lonkab endiselt , kõigil on nõu otsas. Kontakteerusin Soome juhtiva ortopeediga, kes nentis,et ka Soomes pole võimalik teda edasi uurida,sest puudub vajalik aparatuur kabjapiirkonna probleemide uurimiseks.

Lähimad võimalused on Rootsi või Saksamaa, tungivalt on soovitatud Saksamaad.Kas tõesti nii?

Sellise asja jaoks raha kokku saada... oi appi. Ma ei kujuta ette.Süda tilgub verd ja ei tea , mida edasi teha.Või no.. Siht on selge - hobune peab terveks saama. Aga kuidas nii hulusti on..ja nagu minu hobusega.Vot seda ei tea.

Tagatipuks läks mu auto kärssama ja sõita enam eriti ei kannata, autolgi on kõik viga. Mul pole enam mitte ühtegi toimivat asja vist järgi jäänud. Tahaks lihtsalt pea liiva alla peita ja olla.

Aga mu hobused on parimad. Teevad rõõmsaks,väga..

Südas,nii sügaval.

Oleme koos

olnud aja algusest.