Vahetus

Aramis läheb laupäeval ära hüürust.. Ja jääb suveni lebotama.Väga kurb ja vastik,aga teha pole midagi,ju nii on parem.Igatahes otsusena kõige mõistlikum.
Aga Riks tuleb hüüru. Esimest korda.Põen täiega ja värki,aga teha pole midagi. Eks see paistab,mis saama hakkab.Kunagi kui asjad on jälle maha rahunenud ja paigas,riksil on varustus käes ja vaikselt trenni saame tegemahakata, teen ehk blogi ka lahtiseks tagasi. Ma ei teagi.
Issand,mul on nii jube uni,et ma rohkem ei jaksa :)

Ütleksin välja kõik ,mis öelda on.

Aga ma olen nii surnud omadega,et ei ole enam midagi öelda.
Üldiselt on kõik V*TTUS ja nii ongi.
Aramisega on nii,et temaga pole enam palju teha mõnda aega.Aitäh väga arenenud eesti veterinaaria ja inimeste õiged otsused. Fional on jamad, kõigega on jama.Mul oleks vaja minna Aramisega saksamaale arsti juurde, mul ei ole raha.
Mul on vaja,et keegi hakkaks fionaga tegelema 3-4 korda nädalas ja maksaks pool boksi,sest ma lihtsalt ei suuda.Pole võimeline füüsiliselt ega vaimselt. Ma ei suuda enam taluda seda vastutust,sest Aramisega on olnud 9 kuud ainult jamad.Päriselt,ma ei jaksa.
Üldiselt on mul selline tunne,et ma lihtsalt kõnnin minema kohe varsti.Ükskõik kuhu, ükskõik kui kauaks.Aga kaugele ja kauaks.
Head õhtut.

Ps Riksi video on ka : http://toru.ee/view/3e06e143264a

it's been a bad day....

blogi läheb kinniseks seni kuni midagigi korda saab.
Kes tahab, kirjutab meilika kuhugile.

Aramis lonkab.

KÕIK !!!!!!

Jälle uuesti.jälle kõik otsast pihta..

And hope is what we have.

Täna oli nii hea.
Läksime söberitega maastikule ja olime päris pikka aega seal,tegime traavi ja veidi galoppigi. Aramis oli julge,enesekindel ja tore.Ainus asi oli see tuigerdamine,aga sellest pole midagi.Algul veidi sadas,aga see läks üle.Hea ,nii hea.Lõpp oli parim.Sõbrad suundusid toa poole,meie suundusime sopase platsi poole.Tegin natuke soparallit.Alguses veidi traavi ja siis veidi galoppi ja mõlemat pidi ja väga hea oli.Hea! nii hea.Ma tulin ära sealt maailma kõige rõõmsama inimesena.Pesime ennast sitast puhtaks,puhastasin enda ja poni papud ära ja viisingi poni kopeldama. Mõtlesin homse vabaks anda,aga ei taha.Homme on võimalik valges minna.Seda teengi,lähen ilmselt hommikul vara.Käin kolan ringi või soperdan platsil vms.Mulle meeldib.Praegu veel saab, meil on ju rauad..kauaks seda lõbu ikka jätkub.
Igatahes,ootan väga juba homset kohtumist oma poisuga:) Cuz really,he's amazing! Esmaspäeval tuleb arst ja vaatab meie koivakesed üle,siis saame täpsemalt teada,et mis edasi saab. Unistan ikka trennidest,aga et kogu see jama enne ära klaarida läheb aega.Ja kui otsus tuleb selline,et poni peaks aastaks puhkama minema,siis on...siis on veel enam segadus. Üldiselt võiks kõik nagu ühtlane ja korras olla.Miks mitte siis..ei mõista.

Aga mu poni on mu poni ja ilmselgelt on ta mu jaoks maailmaponi. Päriselt, parim.

How to save a life?

....et siis jälle lonkamise rajale? Loodan,et siiski mitte,aga...Ja uuesti arst ja uuesti jamad ja uuesti ei julge midagi teha ja ausõna,ma ei jaksa enam.