Viimasel ajal on trennid olnud nii head, et on raske midagi analüüsida, sest emotsionaalne pool peksab tugevalt üle ja kõik on nagu mingi ...only highlights.
"Kuu aega ei tohi vähemalt ratsutada" sai murtud. Aramise selga ronisin ca 7 päeva pärast reieluu mõra diagnoosi, ent kui haiget ei tee, siis... milleks oodata. Proovin võtta rahulikult ja tuleb enam-vähem välja ka.
Nüüd natuke trennidest, mis viimasel ajal olnud on :)
Üks päev käisime maastikul koos Aramise uue sõbraga. Tegime suht pika tiiru isegi, 1,5 h. Aramis oli supersweet, nagu ta viimasel ajal kogu aeg on. Retk oli mõnus ja läheb kordamisele loodetavasti varsti!
Eile proovisime esimest korda cavessoni kasutada ja pean ütlema, et talle väga väga käis närvidele see nöör, mis nina vastu aeg-ajalt läks, st ta puristas ja tatistas terve trenni ja raputas peaga jms. Maast töötasime siis. Aga muidu poni oli täiega imeline, tegime veits üleminekuid, veits proovisime renversit ja no, mis üllatas, oli see, kui palju tal powerit oli. Pole tema puhul just kõige tavalisem, aga nautisin seda väga! Olin trenni lõpuks ikka väga liigutatud ja rõõmus ja noh, nii tore, kui ponil on energiat.
Täna pidin platsil sõitma, aga pärast kümmet minutit otsustasin hoopis põllule minna. No regrets, nii ilus oli!! :)
Homme on jälle maatöö päev, ma juba ootan täiega! :)
