You can have it all but life keeps moving

Käin nüüd nädalavahetuseti poni vaatamas, sest muul ajal on kiire ja tõmblemine ja kõik.
Aga eelmine nädalavahetus tuletas hästi meelde, kui mõnus ponsu on ikka. Jalutasime platsil mõni aeg ja selline..rahulik ja tore. Ei jõuagi kohe ära oodata, et uuesti minna. Ja kohe varsti on mingi kiire paus koolist, siiiis saab poni palju tähelepanu ja värki. Ma ei saa, mul on nii nõme siia kirjutada, sest poni lihtsalt elab oma mõnusat ponielu ja kohtub minuga väga vähe.. natuke nagu silmakirjalik tundub siia seletada midagi. Seega lets keep it simple.

Love my pony,  tho. 

Hide it well.

Ammu pole jälle kirjutanud. Pole isegi väga midagi kirjutada olnud.
Aramis on kurtnas rõõmus. AGA .. Aramis on jälle rivist väljas, seekord müsteerium, mis hõlmab kõiki jalgu. Saime eile lõpuks rohud , eks paistab, kas ja kuidas ravile allub, kui ruttu ja milline on see lõplik outcome. Loota ju võib, et kõik kenasti sujub, aga kurb oli avastada, et nüüdseks on probleemid ponsu tervisega kestnud juba umbes neli aastat vahelduva eduga.
Harva on siin blogis palju rõõmsat aega järjest - nojah. Mis teha. Poni on minu, no matter what.
Eile käisime koos arstiga siis, täna lähen ka ta juurde. Eks varsti millalgi kirjutan, kuidas rohud mõjunud on ja puha.

Muu elu - no hästi. Kooline, meeldib. http://www.youtube.com/watch?v=fHF_jkqF0sw&feature=youtu.be - minu esimene katsetus. nojah. go easy on me, please.

Uued tööd ja asjad juba kohe varsti ,tho.
Aakonil läheb hästi, Riksust ja Fionast tean veidi vähem :((

Well ... muidu.. Kõik on same-same.. but different. 

Jälle on aeg läinud liiga kiiresti.

Kogu aeg jääb aega järjest vähemaks, suured tööd tulevad peale jne.
Aramis kolis jälle... Aramis kolis tagasi Kivi-Lillemäele ning elab rõõmsalt karjas. Käin ja trennitan nii vähe/palju , kui aega on ja kõik on ilus. Ausalt,  mul on jube hea meel, et hobune on maal. Ma lihtsalt ..upun oma koolivärgi sisse täiega.
Praegu olen kaa loengus, väga huvitavat doki vaatasime : The Cove! vaadake ka :)

Panen siia paar pilti ja life goes on, millalgi kirjutan pikemalt kõigest ja kõigist ja tore.

Kiisud ja kutsud ja lilled ja vikerkaared ja ükssarved ja liblikad ja kõik ilusad asjad maailmas.

Mitte, et kõik oleks just täpselt nii ilus ja hea ja tore, aga kõik ei peagi olema, sest poni on. Poni ongi täpselt niiii hea ja ilus ja tore.

Arusaadav, et oma poni on kõigile kõige ilusam, eksole..aga no MINU poni on ikka kõige-kõigem.

Eile käisin ponu juures kahe loengu vahel, nii rõõmus olin,et talli sain, sest enne oli mõni päev vahele jäänud.
Olen nüüd päris hästi hakanud enne läbi mõtlema, mis plaan on ja kuidas asjad täpselt minema peaksid. Eile oli igatahes nii : Tõin oma notsu tuppa, puhastasin ja ninnutasin-nännutasin teda päris pikalt. Treeningu koha pealt olin otsustanud, et keskmiselt üritan meie trennid praegu u 30 min pikkusena hoida. Et siis esialgu mõned minutid traavi ja siis jälle viis-kuus-seitse minutit sammu. Ja selline mõnus, korralik elav samm. Ja selline töökas meeleolu :) Väga hästi läks eile, lausa suurepäraselt. Nii tubli poni.
Ja täna.. Täna proovisime uuesti kahte sadulat, üks prestige ja üks Kent&Mastersi oma. Prestige meile kahjuks ei sobinud, küll aga sobis K&M'i oma ( kuigi veidi lai, sest poni veidi alla võtnud)
Sõita jõudsin vähe ja natuke naljakas on sadulaga ikka sõita, harjumatu.
Aga tore. Homme või ülehomme proovin vähe korralikuma trenni teha sadulaga, et täpsem ettekujutus asjast saada ja siiis tuleb võtta vastu see raske otsus :D eriti raske rahaliselt. Aga nii on.
Ponu on jõle musi igatahes, oli täna ka tubli. Veidi jänksim on olnud küll lately, sellessuhtes on natuke kurb, aga ehk se on ka seetõttu nii,et vahepeal mul 2 päeva vahele jäi ja poni looderdas. Nüüd olen end jälle kokku võtnud  :))
Homme saab poni äkki sõbraaaaa ka, eks kirjutan teile sellest hiljem.

But the world looks better...

.... through your eyes.

Lõpuks kirjutan jälle. Vahepeal on siis jälle asjad muutunud. Olen lõpuks kolinud tagasi tallinnasse, aramis on juba mõned päevad oma uues kodus elanud ja so far on kõik so good.
Ma ei tea, mida teile kirjutada, st ei teagi, mis te teada tahate. Minu oma ettevõte jääb praegu seisma, Uuemõisa tall aga jätkab tegutsemist, nüüd lihtsalt teiste inimestega. Miks? Sain sisse oma soovitud erialale, kus vastuvõtt toimub üle aasta, st eelmine aasta ma sinna kandideerida ei saanud. Mis ma siis õpin? Balti Filmi- ja Meediakoolis, filmikunsti filiaalis operaatori tööd. :) Seega teoorias tähendab see seda, et tulevikus hakkan tegema filme, st filmima filme. Je. Ehk siis vast peitub siin vastuseid küsimustele, mis minu segase ringituiskamise tagajärjel võib tekkinud olla.
Aramise juurde tagasi..
Ta on jube nunnu, kolis 1.09 ära uuemõisast, läks ilusti treikusse. Enne seda tegime uuemõisas kah trenni, ta oli jube tubli. Üldse, ma ei saagi aru, mis uss teda hammustanud on, et ta NII hea poiss on.

Kolimisest siis veel - kolisime Järvele, tundus hea lahendus arvestades kellaaegasid, mil tallis käia saan ning õuesoleku aegu, mida ma enda hobusele soovin. St tundub, et kõik sujub praegu kenasti.
1. viisin ta sinna, võtsin maha ja jätsin suht kohe sinna kah, ei olnud kahjuks aega temaga seal too hetk ringi tuiata.. väga piinlik. 2. läksin hommikul kohe vara tema juurde, viisin ta õue ja veetsin siis veidike aega niisama seal, lasin tal õues oleva olukorraga harjuda ja siis mõne tunni pärast võtsin ta puhastusse, nii see pidigi minema, et teen ta korda ja kenaks ja siis jah.. ja ei läinud ikka nii. Ikka oli vaja selga ronida ja platsi peal komberdada :D ta oli uskumatult tubli ja julge, käisime natuke maneeži ka vaatamas ja.. no omaigaaad, nii hea hobune. minu kõige ägedam ikka.
3.sept - Ingrid käis meil sadulat passimas, leidsimegi midagi, ehk järgmine nädal suudan ära otsustada ja võimalusel osta ja tore.
täna on siis 4.sept .. täna meil oli nunnu päev. Käisin jalutasin taga platsil ( otsustasin, et isegi kui tal on nö vaba päev, peab ta liikuma vähemalt 15-20 min sammu, aktiivset...) ja muruplatsil ja kooserdasin ringi ja ta oli jälle jube armas, nagu viimasel ajal kogu aeg.

Ja siis ma tahaks korra veel eraldi kiita teda uuesti. Ta on tõesti viimased paar päeva käitunud nii nii imehästi,  et mul ei ole lihtsalt sõnu. Nii palju on tal võimalusi olla karta mingeid imelikke asju ja mida iganes, aga no ei. ta on lihtsalt musterponi. Absoluutselt kõige parem ja ilusam ja toredam ja kallim. Mhmh! Minu notsu :) 

Kuidas nii ilus?

Ja nii hea?

Lemmik on see hobune igatahes. Ma olen hoogu läinud trennitamisega, lõpuks on motivatsioon tagasi ja ma olen rahul ja õnnelik. Homme lähen Jüri talli vaatama ja ehk Järvet ka ja puha, eks näis, mis meist saama hakkab :) Eks hoian teid kursis.
Mul muud polnudki öelda, kui et nii hea hobune, kes teeb alati nii rõõmsaks. 

Suured muutused.

Muutunud on palju, kohe väga palju. Ma ei teagi kust alustada, ilmselt algusest.
Kõigile selle blogi regulaarsematele külastajatele tuntud Riksu...Riksu kolis soomemaale, koos Fionaga. Kurb, aga õiglane otsus. Parim mulle ja hobustele. Eelkõige muidugi hobustele. Riks ja Fi on nüüd ääretult toreda pere hobused ning tore on teada, et olen alati oodatud neid külastama ning kindlasti kasutan ka seda võimalust. Lisan teile kindlasti ka pilte nende toimetustest ja eluolust :) Eks ma natukene veel taastun sellest ja harjun mõttega, aga nii lihtsalt on..ja nii on õige. Samas oli mul ka ponipoiss Aakon, nagu te vist võib-olla teate.. Ka tema kolis soome, läks koolisõidu poniks :) Seega it's me and Aramis for now. Ma olen õnnelik oma otsuste üle, kuigi on olnud ikka jõle kurb selliseid otsuseid vastu võtta.
Sügisest naasen päälinna ja asun õppima BFMis filmi erialal :) täpsemalt operaatoriks, kui see kedagi huvitama peaks. Mina olen sellest igatahes päris vaimustunud.
Mis siis Aramisest saab? Eks näis. Praegu kaalun siin erinevaid variante, üüritalli läheb ta tagasi igatahes ning üritame trennitama hakata korralikult, ostame sadula ja puha. Jüri, Hüüru või ehk ka Toominga tall on kaalumisel, kõik oleneb rahakoti paksusest ja ajast, mis õpingute kõrval jääb. Kommentaarid jüri või toominga kohta on alati teretulnud, hüüru kohta peaksin ehk isegi teadma :)
Üldisemat juttu : Aramisel läheb kenasti, ta on tubli. Oleme veidi trenni teinud kah, tore on. Mu tülpimus hobuste kohapealt hakkab ehk tasapisi hääbuma ja sain vahepeal ei-teagi-kust motivatsiooni veidi juurde ning tegin mõni aeg siin korralikumalt trenni. Loodan, et nüüd tänasega puhkasin oma ulmeliselt kiirest nädalavahetusest välja ja homsest oleme jälle trennilainel. Proovisime ka ühte sadulat, kiefferi, mis Aakonile soetasin. Uskumatu, kuidas vale sadul hobuse liikumist, tahet liikuda ja tundlikust mõjutab juba ühe hetkega - kohe kui selga istusin, polnud asi õige. Peale vaadates tundus isegi enam-vähem, aga kohe kui sõitma hakkasime, oli mu hobune , kes niigi palju esiotsal lösutab, täiesti esiotsal ja nii kinnine. Seljast pinges ja hoopis teine muusika, kui tavaliselt. Seega siit õppetund, trust your horse. Võtsins adula ära seljast, kohe oli hoopis teine asi. Nii hull eksperiment, nii selgete näidetega.

Praegu on aga kell palju ja pean lõpetama :) Üritan varsti kirjutada jälle, et ikka teada anda, mis meist siis saab ja puha ja. 

Time to grow up.

Jep.
Meil läheb töiselt ja mõnusalt.
Ramses on kõige usinam trennipoiss, kes nüüd pärast sõber Tormi kolimist on küll päris stressis, aga juba leidis uue kopli ja nüüd pääseb ruunade lähedale karjamaale, seega tal on tore. Päris täkku täis on praegu,tho. Karjamaale minek on suhteliselt suur kisa ja karglemine, ööseks toon ta liivakasse ikka tagasi, ei julge jätta teda  nõnda sinna kohe, võib-olla hiljem. Trennid lähevad meil hästi, samas on meil endiselt probleemiks see, et ta ei taha kuidagi inimest kenasti kanda.. Ma ei räägi praegu siin üldse mingist "ratsmes" jooksmisest või asjast, vaid sellest, et härra oma selja ülespoole tooks. Isegi kui nõuan talt aktiivsemat tööd tagaotsaga, on ta endiselt kuidagi veidi nõgus.. või no, ma ei oska seda seletada paremini.. nii lihtsalt ongi. Kuna härra on meil mõned päevad nii isane olnud, muutusin karmiks täna.. Panin kordetamiseks kapsli peale :D kohe päris hea oli, ta ei vajunud üldse käe otsa. Täna käis sepp meil kah, Ramses ja kari teisi pudulojuseid sai tehtud.

Aramis on meil teine suhteliselt usin trennipoiss, kes kahjuks nii usin pole ning lebotab natuke liigagi tihti karjamaal. Seda näitab juba tema kasvanud korpulentsus.. : ( Jube kahju, et suvega alati see paksuse probleem kasutab. Täkud on sellest ikka nii lahedad, et nad nõnda trullakaks nii kergelt ei lähe. Aramis on tõesti päris paks.. Jälle. Üritan nüüd vaikselt jälle tihemini ja tihemini teda võtta, aga no tobe on minna hobusega trenni, kes liikudagi eriti ei jaksa.. või noh, ei viitsi. Kogu aeg muudkui nühi edasi..tüütu.

Aakoni tegemised kajastuvad meil nüüd siis seal : http://miajahobused.blogspot.com  - vähemalt suve lõpuni.

Üldiselt on kõik aga suhteliselt rahulik ja mõnus, praegu on mingi putukavaba aeg kah, ei tea, millega me selle taevaliku pausi nendest elukatest ära teeninud oleme.. Tõesti, ei oska öelda.

Panen siia pilte ja asju ka ning üritan ikka aeg-ajalt jälle midagi kirjutada, kuigi naljakalt rahulikuks ja igavaks on kogu see värk ikka jäänud.. Mu teine elu, mitte-hobuse-elu, on praegu hoopis ärevusttekitavam, koolikatsed jms. Aga see selleks, eks ma ikka ehk mainin siis ära kah, kuhu ja mida ma õppima lõpuks minna otsustan.

And as we go to this brave new world

...can't do this to you.
Aramis on täpiline,rõõmus,kaunis,iseteadlik ja üpriski piraka egoga poiss. Endiselt. Ja endiselt hindan ma seda kõike tema juures. Minu hobukari hakkab vaikselt laiali valguma. Vahepeal on mulle kogunenud juba nii palju,et ei taha sellest rääkidagi. Nüüd vaikselt siis lähevad mõned minu kallid avastama uusi radasid. See on ainuõige otsus ning olen uhke, et olen valmis olnud selliseid otsuseid vastu võtma. Ilmselt tuleb neid veel. Life is... ja nii ongi. Valikud on keerulised ning valida loomade vahel,keda armastad, on võimatu. Elu aga teeb oma lükked ning asjadel tuleb lasta minna omasoodu. Ka loomadel tuleb lasta minna oma inimest leidma, kui Sinu valik või võimalused on nende kahjuks. Kunagi ei hinnata piisavalt kvaliteeti või ülehinnatakse kvantiteeti. Alles nüüd mõistan selle asja tõsidust ja olgugi, et kõik mu kabjalised on minuni tulnud kummalisi teid mööda, oleks ainult rumal endale mitte aru anda, et kõik ei saa jääda nii, nagu on.

Those times when love's what you hate, somehow..
We're marching on.

Mistakes don't happen. You make them happen.

Aramis on vormist väljas. Kõik tema uhked lihased on kahanenud pea olematuteks ning tal pole üldse võhma ning ta ei suuda säilitada rütmi ega impulssi. Milles viga? Minus. Kuidas selline asi üldse juhtus? Juhtus nii,et polnud piisavalt aega treenida ja arendada hobust. Või ma ei teagi, kas oskan teda üldse edasi arendada enam. Aga seda tean, et endise vormi pean üritama taastada. Ei, see ei juhtu küll koheselt, aga kui nüüd alustada ja järjepidevana püsida, on lootust siiski suveperioodi alguseks asjad natukenegi rohkem korda saada. Ingrid käis meil sadulat vaatamas.. Ma ei teagi, kas praegu sadula ostmine on tark tegu - äkki ta ikka saab oma lihased ja asjad tagasi varsti, siis on jälle see mure, et sadul jääb kitsaks. Vahetatava kaarega peab sadul olema kindlasti, härra meil ju muutub pidevalt, olenevalt hooajast ja minust.
Võib-olla on probleem selles, et mul on mõistus kohati otsas. Ma tunnen, et me ei liigu edasi. Kuhu edasi me saamegi liikuda, kui hobusel pole jaksu. Aga samas algusest alustada on jälle nagu...raske, sest tahaks rohkem ja tore oleks ju teha muudki ja kõike ja puha.

Kõik on kontrolli all, elu veereb nagu elu ikka, aga lihtsalt alati peab olema mõni aga..tüütu.

Aramis sai mõni päev tagasi 10 aastaseks.. see tähendab, et oleme 9 aastat koos veetnud. Ma armastan seda hobust.

Panin ühe pildi Ramsust ka, ta on tublipoiss ja kohe saame oma sadula kätte ja hakkame trenni tegema :) 

Long time no talk, no writing, no see.

Me pole kadunud, mkm.
Aramis on mu staaar!!
Meie lonkemured on (vist) seljatatud, praegu igatahes ratsutame ja oleme üpriski usinad, üritame kevadeks vormi saada ning välihooajaks saavutada meeldivalt saleda väljanägemise ning taastada hea töörütmi, siis saab ehk teistelegi näidata, kuidas meil läheb.
Ma ei teagi, kas see, et ma nüüd teda iga päev hommikust õhtuni näha võin on meid pigem lähendanud või mitte.. Ütleme nii, et tulevad välja ka tema tüütumad pooled - näiteks laamendamine söötmise ajal või hammastega boksiseina lõhkumine. Aga samas nii hea on igal hetkel, kui seda soovin, paitada teda. Vahel käin niisama teda kallistamas, hea on.
Varsti ehk näitame videoid või midagi ka :) Jaa üritan siin ikka tihemini vaikselt käima hakata ja tasapisi kirjutada.

Ps üritan tasapisi ikka uuemõisa talli koduka blogi ka pidevalt uuendada ja kodulehega rohkem tegeleda.

Olge mõnusad!