Sometimes everything is just not good enough.

Eilsest räägin siis:)
(kõrvalmärge - päike paistis!!)
Ärkasin, läksin hüüru teadmisega,et mul on Ritake sõita. Tõin mära tuppa,puhastasin, ninnu-nännu ja läksin ratsutama. Ma olin juba umbes teisest minutist alates seal seljas sõnatu. Täiesti sõnatu. Hea ,et nutma ei hakanud peaaegu. Lihtsalt selline erinevus. Hobune oli terve aja täiesti pehme,täiesti ...imeline. Selline peabki ratsutamine olema. just täpselt  selline. Ma ei oska seda teile seletada ..ega keegi ei saaks seda mõista ka ilmselt nii väga,sest sellel on minu jaoks pigem sentimentaalne väärtus.Aga väga tugev väärtus. Galopiosa oli üle mõistuse hea. Parim, mis on olnud.Üleüldse..poleks sellist edasiminekut ja üllatust oodanud. Ma olen endiselt õnnelik ja sõnatu. Päris päris  sõnatu. Siis pani Padruni omanik mulle Padruni valmis ja hüppasin kohe teise hobuse selga :))
Padruniga tegime mõnusalt galopitööd nt :) Kõik oli taaskord suurepärane. I had a great day! Ma tulin alla hobuse seljast ja ma olin mingi eufooriaseisundis.Ma küll ei öelnud midagi,aga ma tean ,et mu hobud mõistsid kui õnnelik ja uhke ma nende üle olen.Loodan,et see tähendas ka neile midagi. Ma olen tegelikult kindel,et ka nemad olid minuga rahul.Ritaga näiteks oli see,et esimest korda vahtu ei lennanud. EI peagi lendama ju.EI TOHIGI lennata.Palju vahtu on vale.Vaht iseenesest pole paha,aga liiga palju ei tohi. Mul polnud kordagi vaja teda eest korrigeerida või suunda näidata.Meil oli suund juba teada! nii oligi.
No see selleks.Siis läksin oma kallude juurde.
Oma ponid olid nii armsad. Riksi kallistasin ja paitasin ja näppisin ja kallistasin veel ja tegin kaks pilti kaa.
Siis härra Aramise käitumise kohta kuulsin jälle uudiseid - noormees käivat hommikuni koplini ainult kahel jalal.Ajab taga kõiki,tigetseb,lõhub boksiseinu maha,üritab väljan joosta ja noh..jah.Tal läheb halvasti.See lõi suht pahviks. And thats what i mean by "everything is not good enough" .... Läksin ta juurde,lasin ta jooksma korraks,et saaks väheke end energiast vabastada. Ta oli nii armas.tahtis minu juures olla. Nutt tuli peale peaaegu,sest nii valus on teada,et ta on minu nii kõige tähtsam ja ma ei saa teda kuidagi aidata.mitte kuidagi ei oska mina tema olukorda paremaks teha. Ta on mulle kõige tähtsam. Ma armastan kõiki oma (ja oma võõraid) kabjalisi nii palju.Aga they are not him. Mis ei tähenda muidugi,et nad vähem tähtsad oleksid.Lihtsalt see on nii erinev kõik. Mu poni-mu poni- mu poni.
Seega ilusa päeva kurvavõitu lõpp. Vot nii.. Täna lähen jalutama oma poniga.Ütlesin hüürusuksudele täna ei, sest lähen kurtna ja õppida on väga palju.

Täna paistab ka päike!!

Külalised - kõik saab korda.mp3

Ma pole kunagi  elus nii palju mõelnud kui viimased ajad. Ma tegelen vahetpidamata mõtlemisega.
Praeguseks olen otsustanud oma kunagise väga suure kire taaselustada.
Tunnen pildistamisest puudust ja ..miks ma seda rohkem ei tee? ei tea,laiskus vist. Sain endale uue kaamera lõpuks lubada. Suurepärane.
Ma olen siin mõelnud,et .. Ilmselt hakkab asi toimima nii,et kui kellelgi on midagi hästi põnevat pildistada pakkuda,siis oleksin äärmiselt tänulik.Hakkan üritama mingit portfooliot kokku panna. Ja samas kui on niisama pilte vaja saada, siis kui transport on kuidagi mõeldav , teen hea meelega. Ma pole kunagi mõelnud,et hakkan nagu..just teiste jaoks tegema seda. Aga antud hetkel puudub mul võimalus enda hobuseid pildistada, sest jah.. on nii. Igatahes, nädalavahetusel saan vist juba pildistama - ei jõuagi ära oodata ! Täna oli muidugi jubeilus ilm ka, seega ilmselt on mu entusiasm inspireeritud selle päikse poolt. Aitäh kõigile,kes võimaldavad mul enda hobusid pildistada :) means much to me :)

Täna hüüru, Padruniga sõitma. Homme hüüru ja padrun ja rita. Laup-pühap ainult rita :) Hobuseid jagub.

kõik saab korda-korda-korda-korda-korda-kordaaa....

Reflection of fear makes shadows of nothing.

 

Mul on kahjuks jube vähe öelda. Aramisi pole juba mõnda aega näinud,olin nädalavahetusel korralikult haige. Reede õhtul käisin ja vaatasin oma tigedraakonit. Keegi on teda hammustanud ( mingi putukas,kes viib edasi pahurat tuju) ja ma ei suuda mõista,milles seisneb praegu meie pahuruse põhjus.Sain nõu ta kaalu kontrollimise suhtes ka, seda tuleb päris tõsiselt kaaluda ja abinõud kasutusele võtta. Mulle meeldib see mõte küll.

Homme lähen hüüru, härra Padrun ootab mind homme,ülehomme,üleülehomme. Ritaga oleksin täna sõitnud,aga jah.kooliga on praegu raske. Õnneks ma olen rahunenud veidi ja paanika hakkab tasapisi kaduma.väsimus võtab vist võimust või midagi.

Aitäh kõigile,kes viitsisid sõna võtta tallide koha pealt Tartu kandis. Endiselt huvitavad mind pisikesed tallid , sellised kus maneezi pole jne ka ( igaksjuhuks) .. sest ei tea, kuidas asjad üldse sujuvad. Oijah. Üldse ei tea midagi. Aga kas peabki teadma.äkki praegu veel ei tea, äkki praegu on see aeg keskenduda vaid õpingutele ja unustada paanitsemine.Ja,ilmselt ongi. Reedel või laupäeval lähen Aramise ja Riksu ja Fi juurde. Enne lihtsalt ei jõua – kool väsitab liiga. Ehk järgmine nädal on parem. Ma loodan!

Ainult natukene veel ja tuleb kevad. Keegi ei jõua enam oodata, ma tunnen kuidas inimesed vaikselt tiksuvad aga keegi ei jaksa.

Mina lähen nüüd igatahes õppima, te peaksite  ka (: kõik peaksid.õppima.koguaeg. fair fight !!

Kallid inimesed ,

palun rääkige mulle KÕIGIST erinevates tartu lähedal asuvatest tallidest nii palju kui võimalik.. Maneež on päris tähtis, koplid ja sööt ka. :) ja hind ka,sest 2 hobust siiski.

Aitäh juba ette ära.

it should be fine already..

http://toru.ee/view/UEp_5QGIHgQ   – Gita töö.
Aitäh Sulle, Sa tead , kuis mu arvamusega on .
Ülejäänud inimesed võivad ka julgelt siia oma arvamust avaldada,saavad edastatud.
(: Sinust saabki meie famous famous tubli monteerija .

Aramis on nii puhevil endiselt. Õnneks hetkel ei paarita.

Wish you were here.

Aramis - aramis - aramis..
Ponil on mingi ..tuurid peal, hull täkk on enda meelest :)
Ma ei võtnud teda täna isegi koplist välja ,sest ma tõesti ei viitsi ,et ta mind mööda jääd ringi lohistab..noh..TÕESTI ei viitsi. :D
Ootame, läheb üle.
Ma käisin tihusel vahepeal ja hüürus ja igalpool ja palju hobuseid endiselt ja erinevaid ja noh.nii on tore.
Aga tunnen ühest puudust. ...ei,kahest.

Let it go.

Palju hobuseid,palju erinevaid.Palju rõõmu ja elavust ja kõike.Aga ajaga hakkab küll kitsas olema.
Sellest,kuidas mul Ritaga läheb , ei jaksa ma isegi rääkida.aga suurepäraselt.ausalt.
Täna sõitsin Helisega, uus väike ponike.Tegime õues põllupeal platsi endale ja vaikselt tiksusime. Ma ei tea,mis ma arvan.noh..tore ikka või midagi, täitsa okei oli. Ehk vajab harjumist võinoh.uus värk ,uus hobu jne.
Homme Ara,Riksi,Helise,Rosetta jms loomade juurde Kurtnasse ei lähe,aga hüüru lähen küll.Homme sõidan Padruniga, pole temaga mingi aastaid sõitnud.Kift,ootan huviga.:)
Aramis oli täna nõmekas veits - nagu mingi " uuh,olen täkupoiss ja lõugan hästi kõvasti ja ei käitu üldse nagu korralik poiss.." - päris lõbus üritus oli :D kõndisin,ta tippis vahelduva eduga käekõrval.nojah.Oma ikkagi,vahet pole.Üldiselt on kõik hästi .
Aramise jalaga muidugi mitte,aga..üldiselt.
m... ma ei tea.
Fiona on müüa. otsustatud.
Riks on...ma ei tea. ma ei suuda. aga..ma ei suuda,ei!

Head õhtut.
Armastan oma hobeseid. Pilte pole enam,mul on arvuti perses. je.

Nothing left to lose?

..Või siiski.
Vahel tuleb ikka päris suur masendus peale kui on tunne,et kõik valikud on läinud ja midagi kaotada enam polegi.Aga tegelikult on mul kõik ju alles, olukord on lihtsalt muutunud väga palju keerulisemaks kui ma seda oleksin oodata osanud .
Aramise jalad ei parane.Üldse! Ainult hullemaks,kui kuhugile poole. Ma ei saa aru sellest, kuidas saab olla nii,et keegi ei tea. Ma saan aru, et ei osata aidata - aga miks me ei tea ikka veel,mis meil on?Olen siin kuulnud igasugu vetidest ja paljudest välismaa inimestest ja kliinikutest.Kõige õudsam on muidugi see,et öeldakse,et väga paljud arstid küll teevad mingeid süste/ annavad ravi - aga diagnoosi ei saa, täpset selget seletust sellest,mis Su hobusele haiget teeb või mille tõttu on tekkinud selline olukord. Üldiselt hakkab mu hetkeline positiivsuse laine otsa saama ja iga kord kui ma Aramise juurest tulen, on kurb.Vastik ja kurb,sest Ara on alati nii hea, soe ja oma.Nostalgia ja rahutus ja see,et..mis saab kui?.. Nii vastik,ma olen hakanud vaikselt talli vältima.Käin hüürus võõraste hobuste juures ( no mitte nii väga võõrad enam,eksole) palju sagedamini ning ilma igasuguste hilisemate tujuhoogudeta. Täiesti lõpp.
Mul on nii raske kirjutada,sest juhe on koos. Sõin mõtlemise asemel terve paki domino küpsiseid ja nüüd on süda nii paha,et ei teagi mis teha.
Jäin vanu pilte vaatama ( liiga tihti juhtub seda) ja hakkasin mõtlema - kurat ma isegi ei mäleta,kuidas taga varustusega sõita oli.Mitte,et selles midagi väga halba oleks - lihtsalt ehmusin selle mõtte peale kuidagi,et ma ei teagi,kuidas ta varustusega sõita oli.Piltide järgi tundub..täitsa okei :)
Imeilus on ta, vot mis.

Ning nii palju näete te siis siin juba nii mõnelgi korral mainitud Ritat . Ta on väga kift.väga väga.

Ma peaksin selle möla lõpetama,sest päriselt - muidu ma ei lõpetagi seda. Ma olen seda üle mingi tunni aja ikka siin vahtinud. Kui mõttetu see tegelikult on, üritad öelda midagi,mida tegelikult nagu öeldud ikka ei saa - vahet pole,kui palju üritada.
Ma leian,et see kirjutamise üritus kukkus jälle läbi , varsti proovin jälle.

Pai mu paidele.