Tuesday, November 28

veel^^.







meooooow.



we are taking good care of eachother^^.


soomes tehtud pildid.
sõidu pildid tegi eerika.
aitäh talle.:)
Liiga ilus poiss,kus sa oled?

11 päeva veel
ma ei jõua
ma ei jõua
ma ei jõua
ma ei jõua




armastusarmastusarmastus tema pihta.

really!:)

düüdüüdüüüüüüüü. loen juba tunde ka.

Friday, November 17

meie armastus^^.



17.11.2006













Hiiumaa lugu jätkub..
Ta arenes ja kasvas seal jõudsalt onu Aare juures,kes on kõige muhedam vanamees,keda mu poisu üldse kohanud on.Ta nautis seal oma maastike ja kõike.Kasvatas lihast ja õppis ka karjaelu põhireeglid selgeks.








Suvel tuli sinna talli juurde hobune Germund, kelle sõitja oli Kristin.
Suve lõpupoole ,kui ta hakkas Germundit tagasi tallinna viima, siis võtsime ka aramise tallinna,sest oli teine juba kaks ja pool ja temaga pidi juba tegelema hakkama.

Viisime siis Aramise Kulna talli.Seal kasvas ta sama jõudsalt edasi,tegime ka kord -kaks nädalas trennikest,kordel ja niisama käekõrval jalutasime.
Käisime ka ülevaatusel.Meile öeldi,et meil on pisut suur pea ja me ei sobi suguaretusse.See viimane ajas meid sageli naerma,kuna tegu oli siiski ruunapoisiga. Kuid mis seal siis ikka.
Üldiselt mängumaa sai läbi,karjamaad jäid väiksemaks,boksisoleku aega tuli juurde.
Toimus linnastumine.

16.11.2006



















Siit saab alguse ruunapoiss Aramise blog.
Suuremalt hakkab see toimima küll alles 9. 12, kuna just sellel päeval kolib ta tagasi minu juurde Eestisse,kuid enne seda võin ma teile ehk jutustada paljugi meie varemastest eluoludest.
Siia proovin ma lisada ka võimalikult palju pilte.

nii. Siis lihtsalt alustuseks

ARAMIS, ruun
14.04,2002
tõug: ERP ( tegelikult Eesti sport hobune,kuna turjakõrguselt oleme me juba suured..155 cm)
om. Kersti Kalberg ( jaa,tõesti mina.. lahe)
elutseb : seal,kus Kersti. kuid üldiselt Hüüru tallis.
Just nii imepisike ja ilus oli ta paari nädala vanuselt.

Mina ostsin ta sangastest,sellel hetkel oli ta umbes aasta vanune.Viisin ta Hiiumaale,kus suutsin talle võimaldada kõige paremad kasvutingimused.Või vähemalt tunduvalt paremad,kui oleksin suutnud võimaldada kuskil linnatallis.Tal olid suured karjamaad,meri lähedal,soe tall, meeldiv kari.Kõik,mida ühele lapsele vaja.Ka parim mängukaaslane Roki oli alati käepärast võtta.
Aramisest ja Rokist sai ruttu lahutamatu paar ( jaa. ruunade mängud.. kes teab,kes teab) ja üldiselt oli kõik nii,nagu pidi. Lisan ka selle koha pealt paar pilti. :)