DISAPPEAR.

Sellest tuleb maailma suurim hala, seega mina Sinu asemel jätaksin lugemise sinnapaikka.

Läksin talli,kell oli juba kaheksa õhtul.Olin üksinda,oh.Nii hea. Panin veel muusika,et kõhe poleks ja värki, läksime maneezi suht käbedalt, sest aega oli ju vähe.Mõtlesin,et harjutan uuesti keeramist ja värki ilma varustuseta,et ainult puusadega ja tasakaaluga. NII hästi läks,nagu kõik oli suurepärane..kuni mingi hetkeni.Ma lihtsalt olin taevas,mõtlesin,et ohh kuidas ma nii loll olen olnud ja kuidas sellise asja väljamõtlemisega nii kaua on läinud. Olgu, hakkasin galoppi tegema, parem jalg oli täitsa okei. Siis vasakust jalast ja nagu hakkas pihta üks jauramine. hobune lihtsalt ei ole nõus volti jooksma. oleks,et ma nõuaks siis mingit umbes around a dinner plate volti,mkm. Lihtsalt,et ta ühest kohast väheke varem ära keeraks. Ja nagu jaurasingi temaga.jaurasin ja jaurasin,proovisin ennast muuta igatepidi,aga ei aidanud. Hakkasin nutma,lihtsalt sellepärast,et KUI rumal ma saan olla,nagu MIDA ma valesti teen.lihtsalt nutsin hobuse seljas mingi.. kaua. proovisin uuesti,uuesti,uuesti,uuesti.Lõpuks käkkisin midagi muud ning tulin alla,sest hobune oli juba üleni vahus,ka näost.. nagu...olgu, mõneti on selles süüdi see,et poiskal pole võhma,aga jah. Üleni märg, vahune.Kallistasin ja musitasin teda,nutsin veel, ütlesin,et mul on nii kahju.. argh,täiesti õudne. Lihtsalt nagu..MIDA MA TEEN!?!?! loll inimene.. minu väike poiss. Ta on nagu NII püüdlik ja ma olen lihtsalt nii loll. minge perse,kui vastik. ma ei tea.mul pole enam midagi öelda.. Jätsin talle teki selga, talli omanik võtab ära õhtul hiljem,aitäh talle. Tegin söögi valmis,seekord suuuurte lisadega ,sest..oeh. nii hull. ma ei tea. ma ei oska.liiga hull!!!!

tho there is no time for regrets..
anna andeks,kallis kallis kallis poiss:'(



sincerely yours .. forever.