Aramis on vormist väljas. Kõik tema uhked lihased on kahanenud pea olematuteks ning tal pole üldse võhma ning ta ei suuda säilitada rütmi ega impulssi. Milles viga? Minus. Kuidas selline asi üldse juhtus? Juhtus nii,et polnud piisavalt aega treenida ja arendada hobust. Või ma ei teagi, kas oskan teda üldse edasi arendada enam. Aga seda tean, et endise vormi pean üritama taastada. Ei, see ei juhtu küll koheselt, aga kui nüüd alustada ja järjepidevana püsida, on lootust siiski suveperioodi alguseks asjad natukenegi rohkem korda saada. Ingrid käis meil sadulat vaatamas.. Ma ei teagi, kas praegu sadula ostmine on tark tegu - äkki ta ikka saab oma lihased ja asjad tagasi varsti, siis on jälle see mure, et sadul jääb kitsaks. Vahetatava kaarega peab sadul olema kindlasti, härra meil ju muutub pidevalt, olenevalt hooajast ja minust.
Võib-olla on probleem selles, et mul on mõistus kohati otsas. Ma tunnen, et me ei liigu edasi. Kuhu edasi me saamegi liikuda, kui hobusel pole jaksu. Aga samas algusest alustada on jälle nagu...raske, sest tahaks rohkem ja tore oleks ju teha muudki ja kõike ja puha.
Kõik on kontrolli all, elu veereb nagu elu ikka, aga lihtsalt alati peab olema mõni aga..tüütu.
Aramis sai mõni päev tagasi 10 aastaseks.. see tähendab, et oleme 9 aastat koos veetnud. Ma armastan seda hobust.
Panin ühe pildi Ramsust ka, ta on tublipoiss ja kohe saame oma sadula kätte ja hakkame trenni tegema :)
No comments:
Post a Comment