First of all - lugesin jälle raamatut, juhuu. Tug of war: classical versus "modern" dressage. Päris hea oli, tunduvalt keerulisem, kui eelmine raamat. Samas aga sisaldas nii tähtsaid põhitõdesid, mis on kaotsi läinud. Minu meelest see peaks olema üks nendest kohustusliku kirjanduse raamatutest kõigile, kes on seotud hobuse seljas istumisega. Pikemat kokkuvõtet ei hakka tegema, aga tõesti, oli kasulik. keeruline, aga kasulik.
Esmaspäevast saati on siis selline kodusem periood jälle - parim. Proovin siia enda jaoks kirja panna ka meie trennid, mis sel nädalal olnud on. Homset veel kirja ei pane, aga ka see on plaanis.
Esm - karjamaal, üleminekud ja power. natuke paindeid ka, see oli aga ausalt öeldes nii kaua aega tagasi, et väga täpselt ei mäleta. Hästi läks, põhjalikult või väga pikalt ei teinud kahjuks.
Teisip - sõitsin platsil sadula ja päitsudega. Minu meelest me töötasime palju üleminekute kallal, tulin trennist väga rõõmsana.
kolmap - vigastasin enda vasakut kätt ja ei ratsutanud.
Neljap - sidusin käe kokku ja kuigi ratsutada veel ei julgenud, tegime kordet, sügasin poni palju ja pärast natuke mängisime ka. Väga vahva oli.
Reede - NII ÄGE trenn. Läksime Kellyga koos, alustasime hobude valmispanekuga alles õhtul kell pool 9, sest varem lihtsalt ei jõudnud. Panime ühe väikse takistuse platsile, ta pidi Veritasega hüppama. Meil Aramisega oli väga tore ja kuna ta jalg on väga hea olnud, mõtlesin, et tuleme ka paar korda üle selle minitakistuse. Tulime. Ta oli tubli ja äksi läks nats täis ja rõõmsaks ja omg wow, kui suuuuur naeratus mu näole tuli, sest nii tore oli hüpata ja mitte lihtsalt hüpata vaid Aramisega hüpata. I loved it. Sellega aga see trenn ei lõppenud. Mõtlesime siis, et läheme jalutame suurel põllul hobused maha, ümber suure suvekarjamaa. Me polnud kuigi kindlad, et sealt igalt pool metsa ja aia vahelt ilusti läbi mahub, kuid algus tundus paljulubav. Sellest tuli selline seiklus, et hoia ja keela. Osa aega kõndisime veest tühjas kraavis, siis pidime minema teisele poole kraavi ja läbi võsa ja metsa ragistama ja kui lõpuks metsast välja jõudsime, siis hoopis teises kohas, kui me arvasime, et kus me välja jõuame. Kui me lõpuks hobustega talli juurde tagasi jõudsime, oli kell 22:25. Ups :) Üks parimaid ja naljakamaid õhtuid üle pika aja, Aramis oli täielik superstar! olen nii uhke ta üle, ta oli megajulge ja läks ees ja ragistas täiega ja oli NII tubli. Tõesti, ma olen nii uhke.
Laup- Meil oli sammutrenn. Tegime isegi väga pikalt, sellele eelnes väga pikk puhastamine ja niisama mõnulemine. Hästi oli kõik, raskeid asju käkkisime ja ta oli väga tubli. Sõitsin sadulata ja valjastega. Proovisime natukene õlad sees teha, natukene traversit (no nii raske, suunaga paremale võimalik, vasakule veel peaaegu, et võimatu.) Muidu proovisime vältida seda, et suunaga paremale jälle meie tore sõber ülepaine tekiks. Vasakule proovisime aga natuke rohkem venitada end. Ma olen väga rahul tänase trenniga, ta oli väga püüdlik ja armas. Pärast käisime metsakoplis käekõrval, nats paarus ringi ja tahtis mängida :) ja siis tahtis süüa... Aga kuna kell oli märkamatult jälle mega palju saanud, võtsin pontsu, tegin puhtaks uuesti ja saatsin koplisse, õhtusööki sööma.
Ehk siis - Aramisel on olnud üpriski töökas nädal ning ...see on nii tore. mul on temaga nii tore. Homme tahaks töötada natuke galopi kallal, mis meil kipub natukene noh...kuidas seda nüüd ilusti öelda...neljataktiliseks vajuma. kahjuks seda ilusamini ei saa öelda.
All is well :)
Renderiga tegelesin ka ühel päeval, video ka : https://youtu.be/aUpcHyFCz7U
pilt ka :) He's my everything.

No comments:
Post a Comment