No appi, noh.. KUIDAS on earth saavad inimesed oma eesti tõugu hobused hoida õnnelikud ja saledad? I mean.. Aramis, kes pole isegi mitte puhas eestlane, on öösiti boksis, kus saab pisikese nätsaka heina oma heinavõrku. Päeval, muidugi, on tal koplis heinarull (ilmselgelt see ei toimi), kus on aga peal kõige väiksemate silmadega võrk. Ta isegi ei söö terve päev, aga no its too much.
Ma ausalt ei tea, kas ma peaksin teda näljutama, heina põhuga segama või lihtsalt iga jumala päev ta hingetuks ratsutama, et ta lihtsalt nii paks poleks.. so i'm pretty sad. Ma tõesti tahan, et mu hobused ei oleks nii paksud, sest see ei ole tervislik ...ega normaalne. Ülekaal on kohutavalt nõme hobuste tervisele ja no ma tahan nii väga, et Aramis saaks olla rõõmus ja süüa palju, aga samas oleks sale.. impossible, I know.. aga praegu ma olen piiranud ta söömist nii palju kui suudan ja teen trenni vähemalt 5x nädalas ja nagu..its not enough.. ja suvi alles tuleb :)
Trennidest väga pikalt ei oska midagi rääkida, tahaks ainult vinguda kohutavalt halva pinnase üle, mis õues on.. Nagu võimatu on poni aktiivselt töös hoida ja igasugune motivatsioon midagi teha on rohkem kui kadunud. Märtsi jooksul oleme korra maneežis sõitmas käinud (sel korral kahalas) ja paar korda maastikul käinud ja... natuke põllul sõitnud ja suht...kõik. No maast teinud tööd.. aga jube keeruline on, ta on pinnase suhtes väga tundlik ja kui on ebaühtlane pinnas, siis ta enam ei astu. aus ka, muidugi.
Muidu on vist jõudnud kätte mingi algeline kriis, kus minul on mott kokku kuivamas ja tundub, et Aramis arvab sama. Suhteliselt energiasäästliku hobuse aktiivseks sõitmine on minu jaoks endiselt mõistatus ja no nagu juba eelnevalt mainitud, siis sääre ees olemine on pigem ikkagi valik mitte asi, mida ma saaksin hullult force'ida (eriti arvestades seda, et ta oskab hästi ignoreerida igasuguseid märguandeid ja lihtsalt klohmima ma teda ka ei hakka) ning see tekitab pigem mingit moti kadu ja trotsi veits ja no..Aramis tuleb küll koplis (aga vähem entusiastlikult) vastu ja kõike, aga no võrreldes detsembriga on meie mõlema tahe ilmselt veits kahanenud.. Ma ei tea, kuidas seda vältida.. kui ma lasen tal teha, mis ta tahab, siis me ei arene ja kui ma palun tal teha, mida ma tahan, siis ta ei taha..
Okei, ilge ving :) Tegelikult on meil koos ikka väga lõbus ja nagu kogu aeg ei peagi vist mingi ora tagumikus olema ja hull areng toimuma niiet.. võib-olla märts on meil lihtsalt selline semi-asjalik kuu..
Ok, now take some not so pretty riding pictures with it. Ja palun käige kõik oma nipid välja, kuidas hobune vormi saada juhul, kui pinnas on piisavalt halb, et regulaarselt suurt koormust anda (ja no olgem nüüd ausad, sellist koormust ma talle nkn peale ei suuda panna, et ta nagu ainult trennist saledaks saaks)
Ma ausalt ei tea, kas ma peaksin teda näljutama, heina põhuga segama või lihtsalt iga jumala päev ta hingetuks ratsutama, et ta lihtsalt nii paks poleks.. so i'm pretty sad. Ma tõesti tahan, et mu hobused ei oleks nii paksud, sest see ei ole tervislik ...ega normaalne. Ülekaal on kohutavalt nõme hobuste tervisele ja no ma tahan nii väga, et Aramis saaks olla rõõmus ja süüa palju, aga samas oleks sale.. impossible, I know.. aga praegu ma olen piiranud ta söömist nii palju kui suudan ja teen trenni vähemalt 5x nädalas ja nagu..its not enough.. ja suvi alles tuleb :)
Trennidest väga pikalt ei oska midagi rääkida, tahaks ainult vinguda kohutavalt halva pinnase üle, mis õues on.. Nagu võimatu on poni aktiivselt töös hoida ja igasugune motivatsioon midagi teha on rohkem kui kadunud. Märtsi jooksul oleme korra maneežis sõitmas käinud (sel korral kahalas) ja paar korda maastikul käinud ja... natuke põllul sõitnud ja suht...kõik. No maast teinud tööd.. aga jube keeruline on, ta on pinnase suhtes väga tundlik ja kui on ebaühtlane pinnas, siis ta enam ei astu. aus ka, muidugi.
Muidu on vist jõudnud kätte mingi algeline kriis, kus minul on mott kokku kuivamas ja tundub, et Aramis arvab sama. Suhteliselt energiasäästliku hobuse aktiivseks sõitmine on minu jaoks endiselt mõistatus ja no nagu juba eelnevalt mainitud, siis sääre ees olemine on pigem ikkagi valik mitte asi, mida ma saaksin hullult force'ida (eriti arvestades seda, et ta oskab hästi ignoreerida igasuguseid märguandeid ja lihtsalt klohmima ma teda ka ei hakka) ning see tekitab pigem mingit moti kadu ja trotsi veits ja no..Aramis tuleb küll koplis (aga vähem entusiastlikult) vastu ja kõike, aga no võrreldes detsembriga on meie mõlema tahe ilmselt veits kahanenud.. Ma ei tea, kuidas seda vältida.. kui ma lasen tal teha, mis ta tahab, siis me ei arene ja kui ma palun tal teha, mida ma tahan, siis ta ei taha..
Okei, ilge ving :) Tegelikult on meil koos ikka väga lõbus ja nagu kogu aeg ei peagi vist mingi ora tagumikus olema ja hull areng toimuma niiet.. võib-olla märts on meil lihtsalt selline semi-asjalik kuu..
Ok, now take some not so pretty riding pictures with it. Ja palun käige kõik oma nipid välja, kuidas hobune vormi saada juhul, kui pinnas on piisavalt halb, et regulaarselt suurt koormust anda (ja no olgem nüüd ausad, sellist koormust ma talle nkn peale ei suuda panna, et ta nagu ainult trennist saledaks saaks)
Ilgelt keeruline probleem, ma tean. Endal ka üks eestlase ristand, üks torika ristand ja üks eestlane.Kui teised kaks söövad lihtsalt heinakõhu alla, siis eestlane lihtsalt rasvub ? Olen pannud heina ööseks heinavõrku,panin eraldi koplisse ja saab ka( loodetavasti) vähem heina kui ta ise pallist päevotsa sööks. Samas siis ta liigub ringi ka kui toit otsasaab.Ise mõtlen, et ehk peaks välja slowfeeder võrgu muretsema( mitte rulli oma) ja selle talle üles panema. Siis oleks ka söömise protsess aeglasem ja hobune vähem aega tühja kõhuga. Lisaks muretsesin madala valgusisaldusega jõusööda. Kahe nädalaga on ilusti alla võtnud.
ReplyDeleteEndal mul täpseltsama jama, et plats on selline nagu ta on ja hobune ka pinnase suhtes tundlik. Nokk kinni, saba lahti situatsioon :)
Ilgelt keeruline probleem, ma tean. Endal ka üks eestlase ristand, üks torika ristand ja üks eestlane.Kui teised kaks söövad lihtsalt heinakõhu alla, siis eestlane lihtsalt rasvub ? Olen pannud heina ööseks heinavõrku,panin eraldi koplisse ja saab ka( loodetavasti) vähem heina kui ta ise pallist päevotsa sööks. Samas siis ta liigub ringi ka kui toit otsasaab.Ise mõtlen, et ehk peaks välja slowfeeder võrgu muretsema( mitte rulli oma) ja selle talle üles panema. Siis oleks ka söömise protsess aeglasem ja hobune vähem aega tühja kõhuga. Lisaks muretsesin madala valgusisaldusega jõusööda. Kahe nädalaga on ilusti alla võtnud.
ReplyDeleteEndal mul täpseltsama jama, et plats on selline nagu ta on ja hobune ka pinnase suhtes tundlik. Nokk kinni, saba lahti situatsioon :)
See slowfeeder ei ole kahjuks lahendus, kuna hobused õpivad sealt söömise õige kähku ära. Mul oli pandud kaks kõige tihedama silmaga võrku üksteise sisse ja sellest hoolimata suudeti võrk ime kiiresti tühjaks süüa( ja keha kaal muudkui kasvas). Nüüd annan ikkagi portsu kaupa, saab asja natukenegi reguleerida... Minu meelest see kaalu teema on nagu nii selline mission impossible. Ei suuda sa neid trennitada nii palju, et kaal kaoks ja päris nälga sa neid ka jätta ei saa. Kui nokk kinni siis saba lahti jne :)
ReplyDeleteMa kasutan kohe juhust ja uuriks, et kas keegi teab muidu kedagi, kellel on slowfeeder aidanud? Nad muutusid päris popiks ja müüdi kiirelt läbi, seega kogemusi peaks inimestel nagu olema.
DeleteMinu hobused söövad slowfeederist kõik ja kuigi palju minu jaoks on see ikkagi abiks olnud. Küll aga ei ole see lõpplahendus ja no rulliga ööpäevaringselt ees hoida paksudel hobustel ilmselt ikkagi ei saa. Mul on ööpäevased rulli otsas istujad beebid. Aramis sööb öösel boksis võrgust ja päeval õues võrgust. Kuna õues söömise kogust on raske hinnata ja võrrelda, siis saan võrdluse tuua ainult boksis oleva heinakogusega ja selle söömiskiiruse erinevus on Aramise puhul ca tund isegi. Ta saab väga vähe heina boksi ja see on suht suures võrgus, mis pole pilgeni täis. Ehk siis ta ie saa sealt kergesti midagi väga kätte.
ReplyDeleteMingi absoluutne päästja see kindlasti ei ole, mis imekombel kõik hobused aitaks normaalkaalu. Küll aga on see väike asi, millega minu arvates saab kaasa aidata sellele, et hobuse muidu nö igavat ööd veidi sisustada. Muidugi ei saa võrkusid pidevalt täis hoida.
Mis veel teha saab on lihtsalt segada põhku heinaga või proovida luhaheina sööta mingil määral, ilmselt need variandid lähevad meil katsetusse peagi.
Luhahein võiks natukene aidata küll. Samas ma olen oma silmaga näinud, kuidas eestlane sai kevadel karjamaale (enne käis talveaias, kus polnud mitte midagi peale reguleeritud koguste heina, mis konkreetselt loobiti ta koplisse nii laiali kui võimalik) ja kraapis lume alt kulu, vahtralehti jne, mis ta sealt lume alt leidis. Heina pandi ette tõesti vähem kui miinimum ja see ka aia äärde laiali. Ja nädalaga paisus ta 2 sadulavöö augu jagu paksemaks. Sellele eestlasele sai suukorv pähe, et saaks vabapidamises hoida ja see oli ka ainus asi, mis mõikas. Muidu oleks ta vist ennast surnuks söönud.
ReplyDeletejah, no igasuguse suure rohuga karjamaatamise rõõmu me kahjuks peame jätma ära nii või teisiti eestlase laadsetel, sest tean juba ette, kuidas meil paisutakse samuti valguskiirusel kosmilistesse mõõtmetesse..
ReplyDelete