

Hiiumaa lugu jätkub..
Ta arenes ja kasvas seal jõudsalt onu Aare juures,kes on kõige muhedam vanamees,keda mu poisu üldse kohanud on.Ta nautis seal oma maastike ja kõike.Kasvatas lihast ja õppis ka karjaelu põhireeglid selgeks.
Suvel tuli sinna talli juurde hobune Germund, kelle sõitja oli Kristin.
Suve lõpupoole ,kui ta hakkas Germundit tagasi tallinna viima, siis võtsime ka aramise tallinna,sest oli teine juba kaks ja pool ja temaga pidi juba tegelema hakkama.
Viisime siis Aramise Kulna talli.Seal kasvas ta sama jõudsalt edasi,tegime ka kord -kaks nädalas trennikest,kordel ja niisama käekõrval jalutasime.
Käisime ka ülevaatusel.Meile öeldi,et meil on pisut suur pea ja me ei sobi suguaretusse.See viimane ajas meid sageli naerma,kuna tegu oli siiski ruunapoisiga. Kuid mis seal siis ikka.
Üldiselt mängumaa sai läbi,karjamaad jäid väiksemaks,boksisoleku aega tuli juurde.
Toimus linnastumine.