Thursday, June 4



nii,ameerika avastatud,tahaks juba koju tagasi.. Mitte,et mulle ei meeldiks 35 kraadise päiksega vees vedeleda,pildistada ja safaridel käia,aga poisist tunnen puudust.Olgugi,et olen vaid nädala temast eemal veetnud.Nädal veel, küll see ka mööda saadetud saab :). Juba varsti olen tagasi,näen oma ponusid ja paitan neid lõpmatuseni. Natuke kurb meel praegu lihtsalt.. Tunnen nii palju puudust,magasin eile öösel Ara pilt padja all-no .. ma ei tea, täiskasvanud inimene võiks niipalju ikka mõistlik olla,et selliseid asju ei teeks.Nüüd aga saatsin viimased kooliasjad ära , lõpetasin imelikult hea tunnistusega ja jõin paar pinacolada kokteili,peaks vaikselt magamaale sättima hakkama. Aga ma lisan siia ehk mingi magnuse tehtud pildi meie kevadsuvisest trennist ja loodan,et varsti saame ka platsikese valmis,kus saab rohkem füüsilist koormust poiss,ehk siis äkki kaob ka kaal veits:) Ja muidugi meil on ka puhkus ees ootamas, see polegi enam nii kaugel-millal aga täpselt,ei tea..Kuid luban,et kirjutan siia sellest ka:) (hah, aga ma võin kihla vedada,et keegi teist ei arva ära,kuhu me puhkama läheme- ma ei jõua lihtsalt ära oodata,üldse!)




Täna käis emps Arat katsumas, oli korras olnud,natuke õnnetuke ja nagu alati,kahtlustav teiste suhtes..aga muidu ümmargune ja terve,nagu ikka:)




oeh,

Ara,ara,ara,ara.. ma ju igatsen sind nii palju:((((((((((((((((( niii nii palju,minu kõik,kullast kallim.

No comments:

Post a Comment