Wednesday, June 2

And if you don't know, i won't mind. i promise.


Igatsen hobuseid nii väga, et ei teagi, mis peale hakata.Ilmselt on vaja talli minna.
Ma olen viimasel päeval puutunud kokku mõningate inimestega,kes on maininud ,et ma olen liiga vähe kirjutanud. Kirjutan siis täna pikalt, niiet ise te tahtsite seda ja vaat,et ära ka siis jõuate lugeda.
Aramise jalg , alustame siis sellest. Ei, asi pole ammu enam ühes esimeses jalas,mõlemad esijalad on probleemidega ning pole teada,kas ravirautus oleks kasu,lik või teeks pigem kahjugi. seega seda ei julgetud mulle soovitada veel. Mis valesti on? Eelolevalt pildiltki saab aru,et hobuse jalg on viltu.Ka teine on.Aga lonkamise tegelik põhjus? ei tea. Hakkame nüüd järjest liigeseid tuimestama,et siis teada saada,kus kohas täpselt longe on. Ja siis sealt edasi..?..mina küll ei tea. Südas on valus. minu hobune. Aga me saame korda, peame saama. Ps aitäh kõigile,kes küsivad ja kaasa elavad. Tore on,et Aramisel on peale minu ka palju teisi toetajaid,suurepärane!
Fiona immuunsus teiseks.. Läheb suurema kella külge,vereproovid ja roojaproov, kõik võimalikud uuringud ning siis ehk selgub ka midagi. Loodame ,et tegemist on millegi ravitavaga ja kõik saab ka temal korda. Peab. Pole valikut, sest nad on mu A ja O ja mitte alati ja odavalt vaid Alati ja Omad. mhmh
Ja mu väikesed ponid.Varsti ratsutame kõikjal ja uus maailm on ja põnev ja tore ja huvitav.
Riksuga käisime viimati maastikul seljas nii,et käisime karjääris. Osa maad olin maas. Tore oli suhteliselt,vahepeal natuke vähem tore, aga esimese maastkuma maastiku kohta oli kõik ju suurepärane.Moos on väike jonn. Küll saame kõik hästi. nõme on see,et platsitrennid on kõik kuidagi nii vastumeelsed. neile,meile,kõigile. Kurb,mulle meeldib platsil nokitseda. Aga ponid on ponid ja me jõuame kõike.
Ma peaks veel midagi kirjutama? ma ei tea üldse midagi öelda ju nii.
Aramis on musi. Riksu on musi.Fiona on musi.Mooses on musi.ülejäänud company on musi.
Ma panen siia palju pilte ka täna, pildipäev.

Riksu titepildid on siin arvutis nüüd,need on nii naljakad. Imelik, kui ammu see oli ja imelik,kuidas minu jaoks on ta ikka samasugune laps.Nagu polekski suureks kasvanud, vaid veidike karvasem ja natuke kõrgem.
Põhimõtteliselt sai nüüd piisavalt pikk jutt küll,ma loodan.


Parimat.








3 comments:

  1. Elan ka teile kaasa ja loodan, et pisikestel hobustel saab kõik korda!

    ReplyDelete
  2. Hehe, Riksu nii tite. Aga on tal karv kinni jäänud nüüd?

    ReplyDelete
  3. karv kinni jäänud? ei saa aru:)

    ReplyDelete