Huvitavaid asju.

Leidsin netist paar vanema aja raamatut, mida nüüd vaikselt lugeda olen üritanud. Lingin need siiagi, ehk keegi leiab midagi vajalikku või kasulikku. Isiklikult heast või halvast kirjandusest veel rääkida ei oska, iganenud on ta mingil määral küll, ent kõik tänaseni vajalikud oskused olid juba sel ajal olemas ning hobuseid kasutati ka muuks otstarbeks, kui nüüd lainetena moeks oleva prestiiži näidikuna.  Ma ei usu, et ükski loetud raamat kellelgi vägisi mööda külgi maha jookseks, seega soovitan ikka pilgu peale visata, saab ju neid täitsa rahata sirvida :)

1. A method of horsemanship - F. Baucher. Autorist : http://en.wikipedia.org/wiki/Fran%C3%A7ois_Baucher - soovitan soojalt enne läbi lugeda see artikkel temast, saab selgema pildi, mis ees võib oodata.
Siin siis raamat ise :  http://books.google.ee/books?id=iFUCAAAAYAAJ&printsec=frontcover#v=onepage&q&f=false

2.   https://archive.org/stream/curbsnafflespurm00anderich#page/n7/mode/2up  - sõjahobuste treenimise algfaasist. Kindlasti ka aegunud teos, aga usun, et seal on peidus ka palju siiani kehtivaid tõdesid.



3. https://archive.org/stream/illustratedhorse00hayerich#page/n9/mode/2up

Ma praegu rohkem siia linkida ei julge ning pean vägagi vajalikuks mainida veel vähemalt korra või isegi kaks, et need raamatud on ajast ja arust, sealt saab noppida üksikuid huvitavaid mõtteid ning erandlikult saada motivatsiooni millegi proovimiseks, aga meetodid on siiski hoopis teised, nagu ka eesmärgid. Lugeda on tore ikka, saab aimduse sellest, kuidas asjad muutunud on ning mis paremuse poole ning mis mitte.

Ja siia lõppu paneks veel ühe ilusa video ühest prantslannast ratsutamas. (olen avastanud enda jaoks prantsuse koolkonna, mis praegu pakub mulle huvi ning millest ma enam teada sooviksin.)

http://www.youtube.com/watch?v=JwyHqmsAXRs - enjoy!

Kiirelt mainin ära ka omade käekäigu.
Render kasvab nii mis mühiseb, jalad on hallid, aga aluskarv nagu hall ei ole - ei oskagi ennustada, mis tema värvuseks lõpuks siis tuleb. Puberteet tuleb vaikselt peale, täna oli poiss suhteliselt ülevoolavas tujus ja üritas korra ka näksata. Rääkisime läbi, mida võib ja mida ei või, tundus, et praegu on okei. Aga on ikka temperamentne tükk küll! Saab lõbus olema
Aramis on musiloom, kuna näeme harvem, kui sobilik oleks, on ta iga kord väga rõõmus mind nähes. tore! Ta on kõige nunnum, juba homme saan jälle ta juurde ning ei jõuagi õieti ära oodata.
ja Riksu poiss. no ta on nunnu! nii väga armas ja karvane. Sai oma suulisteta valjad lõpuks soomest kätte, eks varsti katsetame, kuidas nendega olla meeldib. :)