“You become responsible, forever, for what you have tamed.”

Pikk aeg on möödas jälle, öelda on endiselt vähe.

Tahan endiselt ratsutada. Tahan Aramisega Tartus käia ka, teha jalakestest uued pildid.. Äkki saab midagi toredat teada veel.. või kas või mitte toredat, teada oleks lihtsalt hea..
I do cherish him more than it is possible to describe.

Sain Portugalist uue tööpakkumise pildistamiseks. Ja samas pakutakse ka ühte noort sugupuuga täkupoissi, keda pärast siis koju tuua... Tore. Vajab mõtlemist kogu see asi. Aga naljakas on see, et kui peaksin olema rõõmus ja võtma vastu uued challenge'id ja olema äksi täis, muutun ma hoopis palju kurvemaks kui muidu ja tahan ainult oma Aramisi. Jube tüütu, aga samas nagu I kind of understand myself...vist.

Kooliga on nii, et soovin võtta akadeemilist, eks paistab, kuidas sellega läheb.

Riks elab tublisti.

Täpselt selline põgus ülevaade on maksimum, mis ma praegu pakkuda suudan :)
Tähtis pole see ülevaade vaid ses tsitaat. Something to think about :)