Talli koosseis on muutunud - kallis härra Myron kolis lõpuks oma omaniku juurde Muhku - jee ja böö samal ajal, tema huumorit hakkan igatsema küll..
Kaks poissi tulid siia trennitama - äge. Nendega on nüüd nii, et natukene aega kohanevad ja siis alustame. Proovin nad mõlemad homme võtta katsumisse ja vaadata, mis nägu nad on :)
Olen vaadanud/analüüsinud viimasel ajal palju igasuguseid videoid ja lugenud natukene. Eriti palju just võistluskoolisõidu/klassikalise koolisõidu võrdlusi. Ma ei saa täpselt aru, miks arvatakse, et neid tuleks võrrelda.. Sellessuhtes, et nende ühisosa on ikka nii imepisikeseks jäänud, et ma ei näe, et see võrdlus oleks kuidagi tõsiseltvõetav. See on pigem nagu mingi jänesed vs haldjad.. Kui ma peaksin mõtlema, et kumb neist minu tee rohkem oleks, siis ma ei tea. Kindlasti leian ma klassikalisest koolisõidust väga palju rohkem endale sobivat, aga samas ei ole see minu jaoks mingi pühatõde ning kõigega ma ei nõustu... Mulle hakkab tunduma, et mulle lihtsalt meeldib vaielda.
Kuulasin, kuidas Stephen Clarke rääkis FEI hindamissüsteemist ja.. kuulan ehk korra veel. Erilisi emotsioone ei tekitanud, pigem oli lihtsalt humble jutustaja, kui midagi väga tõsist avalikult analüüsiks.
Palju olen vaidlulsi lugenud ka tavainimeste arvates korrektsest koolisõidust - kuidas kasutad kätt (avatud/suletud), kuidas jalga, kuidas sõidad volti jms. Naljakas on see, et kõigile asjadele on ikka ja alati negatiivne külg. Mul just täna sai ausalt öeldes kopp ette nende asjade lugemisest. Igat hobust treenitakse siiski erinevalt ja kui lõpuks KÕIK viisid on maha tehtud, valed ja kohutavad, siis... äkki laseme kõik oma hobused lihtsalt metsa lahti ja las nad siis olla.. ?
Poistest nüüd.
Üritan IGA kuu lõpus teha nendest ülevaatlikud pildid endale, jagada need siia ka (ausalt), rääkida põgusalt tööst ja toimetustest ning proovin analüüsida ja järeldada häid ja halbu tehtud otsuseid.Tundub huvitav. Seda kuud on küll jube tühi analüüsida - härrad on mõlemad kaks päeva minuga koos mässanud. Aga no mingi iseloom juba natukene paistab ning esmased asjad on järgi proovitud.
Eile võtsin Nunnu ja Nuffiku mõlemad talli, kõigepealt tegelesin ühega, siis teisega. Käisin Nuffikul seljas sadulaga, natuke jalutasin. Oli küll veidi pinges ja stressis, aga rahunes tasapisi. Pikalt seljas ei kõõlunud, rohkem katsetasin seda, et kas sadul sobib või mitte.. Ei sobinud. Puhastasin ta uuesti är aja siis võtsin Nunnu. Temaga tegelesin niisama, käisin korra sadulata seljas (mis oli tema jaoks hirmus, sest ... nii saab ka vä? :) ), istusin seal korra ja siis tulin alla. Mõlemad olid armsad igatahes.
Täna võtsin nad juba eraldi, kõigepealt Nuffiku. Natuke kitkusin lakka, natuke nühkisin niisama, Siis sedelgas selga ja kordele :) Proovisime teha üleminekuid palju, aga see oli rohkem selline... nali :) Aga lõpus saime paar täitsa okeid üleminekut, seega jään temaga täitsa rahule. Siis käisime veel käekõrval jalutamas, natuke õunu söömas ja siis koplisse tagasi. Nunnu kord! Sama plaan oli, sedelgas selga ja kordele. Nunsu oli veits laisu :D aga täpsem ja tähelepanelikum veidi. Ta on sellessuhtes veidi naljakas, et ta pigem võõrastab rohkem, Nuffi on kõigi sülepoiss. :) aa ja ägedalt tudusid hommikul, käisin istusin ja kratsasin neid siis, Nunsu hakkas norskama selle peale. armsad poisid! Nunnu kardab koera veidi, tegelesime natuke sellega ja käisime samuti õunu söömas ja jalutamas. Igatahes, oli väga vahva!
Lisan siia natukene pilte ka ja siis.. hiljemalt kuu aja pärat jälle, kuigi tahaks igakuiselt proovid teha mingit kokkuvõtet siia, et endal hiljem lihtsam meenutada oleks.
No comments:
Post a Comment