Render (28.08.2015 seisuga) on 142 cm kõrge, kämmal 20 ja koondhinded järgmised :
tüüp: 8,5
keha: 9
jalad: 8
samm: 8
traav: 7,5
galopp/hüpe: (hüpet ei näidanud) 7
üldmulje: 9
Üldjoontes ei oleks osanud nii häid hindeid oodata, natukene kurvastas ehk traavi hinne, galopist ma ei hakka üldse rääkima, sest ta lihtsalt ei jooksnudki meil too päev galoppi, vaid pikendas traavi, siis korra tõstis ja siis jäi traavile. Palav oli ka ja me polnud väga palju harjutanud korrektset ühtlast liikumist üheski allüüris :) no igatahes üldjoontes olen ma väga rahul ja Renderi üle saan ainult väga uhke olla.
Aramise üle saan samuti uhke olla, sest treeningud on läinud veidi pikemaks, natuke keerulisemaks ja kohati on mul tõesti tunne, et midagi on paranenud. Nüüd ühel päeval mul oli tunne, et ta on kergelt kange ja ebaühtlane, seega pärast seda sai ta ühe puhkepäeva, kus me ainult koos koplis õunu sõime ja täna me käisime niisama jalutamas hetkeks (rohkem maiustamas) ja puhastuses. Homme tatsame veel rahulikult ja esmaspäeval vaatame, kuidas tunne on. Kogu selle suure trennihoo juures on positiivne minu jaoks see, et Aramis, kes üldjoontes armastab sööki rohkem kui midagi/kedagi siin maailmas, on hakanud mulle rõõmsalt vastu tulema igal korral, kui märkab, et ma olen lähenemas. Ka siis, kui ma kõnnin mööda ta koplist, tuleb ta värava juurde vaatama, et mis me nüüd teeme. Väga armas poni! Palun nüüd kõik pöidlaid hoidma, et käiguvahet meil ei ole ja Aramise tervis on korras, lihtsalt üks paaripäevane minipuhkus oli puudu.
Lubasin küll koolituse kohta kirjutada sel korral, aga raske on kirjutada, sest käisin vaid reedel ja pühapäeval. Kuna reede oli selline päev, kus ta kõigi ratsanikega väga põhjalikult algtõdesid istaku osas lahkas ja pühapäev oli selline päev, kus tegeleti nö laupäevase kordamisega ning osad sõitsid skeemi, siis kohati oli nagu mingi - mh, mis eile tehti?? tunne. mitte, et see mind üllataks.
Reedese osaga jäin väga rahule, mulle meeldis, kuidas ta selgitas lahti istaku põhitõdesid ning ei lasknud ennast häirida sellest, kui trenniga kaugemale kui paar ringi sammu ei jõutudki. Korduvalt rõhutas ta ka seda, et hobuse seljas ei istuta vaid seistakse ja ma väga nautisin seda, et ta ei lubanud hobust kickida või tirida for no reason. Sympathetic ja fair rider on...the rider.. ja no see tegi minu jaoks vaatamise palju toredamaks.
Pühapäeval sain kuulda veidi tema analüüsi ning näha seda, milliseid tähelepanekuid tema tegi samas kui mina näiteks oleksin lähenenud hoopis teisele probleemile või ka näiteks samale probleemile teiselt küljelt. Oli väga huvitav näha tema väljapakutavaid lahendusi ning seda, kuidas need actionisse pandi. Samuti sain sealt endale päris mitmeid harjutusi, mida ma tahan tulevikus kindlasti trennides proovida.
Kas ma läheksin uuesti ta koolitusele? Jah!
Kas ma maksaksin selle eest ka rohkem? Jah, ilmselt küll.
Kas ma osaleksin oma hobusega? Ma ei tea :) ... see pole konkreetne ei, seega nagu..must have been pretty impressive for me.
Mul on ainult äärmiselt kahju (ja natuke piinlik), et niiii vähe inimesi oli tulnud sinna kuulama/vaatama. Jääb ainult loota, et laupäeval oli maneež puupüsti inimesi täis ja uksest ning aknast valgus üle ääre, sest noh...Kui on võimalik õppida, siis miks mitte? :)
tüüp: 8,5
keha: 9
jalad: 8
samm: 8
traav: 7,5
galopp/hüpe: (hüpet ei näidanud) 7
üldmulje: 9
Üldjoontes ei oleks osanud nii häid hindeid oodata, natukene kurvastas ehk traavi hinne, galopist ma ei hakka üldse rääkima, sest ta lihtsalt ei jooksnudki meil too päev galoppi, vaid pikendas traavi, siis korra tõstis ja siis jäi traavile. Palav oli ka ja me polnud väga palju harjutanud korrektset ühtlast liikumist üheski allüüris :) no igatahes üldjoontes olen ma väga rahul ja Renderi üle saan ainult väga uhke olla.
Aramise üle saan samuti uhke olla, sest treeningud on läinud veidi pikemaks, natuke keerulisemaks ja kohati on mul tõesti tunne, et midagi on paranenud. Nüüd ühel päeval mul oli tunne, et ta on kergelt kange ja ebaühtlane, seega pärast seda sai ta ühe puhkepäeva, kus me ainult koos koplis õunu sõime ja täna me käisime niisama jalutamas hetkeks (rohkem maiustamas) ja puhastuses. Homme tatsame veel rahulikult ja esmaspäeval vaatame, kuidas tunne on. Kogu selle suure trennihoo juures on positiivne minu jaoks see, et Aramis, kes üldjoontes armastab sööki rohkem kui midagi/kedagi siin maailmas, on hakanud mulle rõõmsalt vastu tulema igal korral, kui märkab, et ma olen lähenemas. Ka siis, kui ma kõnnin mööda ta koplist, tuleb ta värava juurde vaatama, et mis me nüüd teeme. Väga armas poni! Palun nüüd kõik pöidlaid hoidma, et käiguvahet meil ei ole ja Aramise tervis on korras, lihtsalt üks paaripäevane minipuhkus oli puudu.
Lubasin küll koolituse kohta kirjutada sel korral, aga raske on kirjutada, sest käisin vaid reedel ja pühapäeval. Kuna reede oli selline päev, kus ta kõigi ratsanikega väga põhjalikult algtõdesid istaku osas lahkas ja pühapäev oli selline päev, kus tegeleti nö laupäevase kordamisega ning osad sõitsid skeemi, siis kohati oli nagu mingi - mh, mis eile tehti?? tunne. mitte, et see mind üllataks.
Reedese osaga jäin väga rahule, mulle meeldis, kuidas ta selgitas lahti istaku põhitõdesid ning ei lasknud ennast häirida sellest, kui trenniga kaugemale kui paar ringi sammu ei jõutudki. Korduvalt rõhutas ta ka seda, et hobuse seljas ei istuta vaid seistakse ja ma väga nautisin seda, et ta ei lubanud hobust kickida või tirida for no reason. Sympathetic ja fair rider on...the rider.. ja no see tegi minu jaoks vaatamise palju toredamaks.
Pühapäeval sain kuulda veidi tema analüüsi ning näha seda, milliseid tähelepanekuid tema tegi samas kui mina näiteks oleksin lähenenud hoopis teisele probleemile või ka näiteks samale probleemile teiselt küljelt. Oli väga huvitav näha tema väljapakutavaid lahendusi ning seda, kuidas need actionisse pandi. Samuti sain sealt endale päris mitmeid harjutusi, mida ma tahan tulevikus kindlasti trennides proovida.
Kas ma läheksin uuesti ta koolitusele? Jah!
Kas ma maksaksin selle eest ka rohkem? Jah, ilmselt küll.
Kas ma osaleksin oma hobusega? Ma ei tea :) ... see pole konkreetne ei, seega nagu..must have been pretty impressive for me.
Mul on ainult äärmiselt kahju (ja natuke piinlik), et niiii vähe inimesi oli tulnud sinna kuulama/vaatama. Jääb ainult loota, et laupäeval oli maneež puupüsti inimesi täis ja uksest ning aknast valgus üle ääre, sest noh...Kui on võimalik õppida, siis miks mitte? :)
No comments:
Post a Comment