Timeless.

Life is ours ,we live it our way.

Armastan oma poni....


ja blogi avalikuks tagasi,sest palju riidlemist,et ei nähta ja värki. ei jaksa jaurata nende meiliaadressidega. sorri,et edasi-tagasi jamamine sellega.

Somewhere not over but with the Rainbow.

Tänane postitus tuleb Rainbow kohta...
Ja tead... Mul pole midagi muud öelda,et kui see poni on müstiline. Ma ei mõista teda, aga ma õpin.
Ma ei ole kunagi ühtegi hobust näinud niimoodi mängimas. Mitte nii, nagu tema. Ja kui ta pärast üle aia mulle kolm korda järgi hirnus,läks süda sees katki küll, raske oli ära minna.
Huvitav poni. Ei ütlegi,et saab kerge olema. Aga kui poni tahab nii palju inimese lähedust,on see ainult positiivne...ma arvaks.fotoalbumis paar pilti ka lõpus sellest
http://fotoalbum.ee/photos/aramisaramis/61677375 siit alates.

To not kill our horses inside.

.... is what we are supposed to do but rarley really... get to do.
Kui raske on midagi öelda täna:)
Aga mul on hea meel,et blogi kinniseks panin , kohe palju julgem on kirjutada mida arvan ja mõtlen. arvan,et eilne maastik oleks olnud perfektne, kui me oleksime seda saanud teha kahekesi,aga nõrk nagu ma olen.. ei oska öelda inimestele ei ning saimegi terveks tunniks kaaslased. aga võibolla oli ka see millekski hea, poiss jalutas omi mõtteid mõlgutades ja ma lihtsalt olin. koos temaga. või midagi.
Mõte oli täna uuesti proovida,aga eilne ilus ilm,päike ja suur udu on kadunud,järgi on jäänud ainult vihm.No milleks... Igatahes, Aramis .. tahaks üleeilsest trennist ka rääkida, see oli midagi mõnusat ja rõõmsat ja ausalt..tegi tuju heaks,nii heaks..üle pika aja tundsin,kuidas hobusega mõlemad naudime,mis teeme. Tühi maneez oli, mõte oli ta lihtsalt jooksma lasta,aga ta ootas,et ma temaga tegeleksin,ei tahtnud üksinda.Läksin siis nö kordetasin teda lahtiselt,vaatasin,et vale paine poleks.lõpetasin kohe kui õige paine oli ja edasi astus. Patsupatsu ja matsumatsu ja ,et kõik rõõmus ja tore oleks ja poni oli rahul ja mõistis ja oli nii tore. Saime korda. Ja esimest korda üle miljoni aasta tuli selline tunne,et nüüd on ÕIGE aeg selga minna, et tahan ratsutada ja ,et see võiks õige olla.Ja läksin selga, ilma varustuseta. tegin paar volti traavis, hull kui hea tunne..Kui hobune seljast tõstab ennast üles, tagumised jalad alla toob ning kuklast ilusti hoiab ennast, painutab kui vaja on ja teeb kõike..ilma mingisuguse vaevata. EI,see ei tähenda,et ta teeks seda ise,see ei tähenda,et ta olekski selline hobune,kes teeb ise asju ..See tähendab hoopiski seda,et mu varsti 4 aastat kestnud töö on läinud asja ette. Tegime galopis paar üleminekut ja volti ka ja tulin alla jälle. Mõtlesin,et ongi läbi kõik,et ei taha rohkem kiusata teda,aga..ei.ikka polnud läbi.Lasin tal maast ka veel veidi galoppi joosta ja ootasin talt elavat liikumist. Sain,mis ootasin.Ja siis oli mäng ka:) jooksime ja möllasime ja ta oli rõõmus ja muhe ja hüples ja kargas ringi ja eest ja tagant ja mängis. Ma armastan teda!!!


Ja peaks tagantjärgi Riksist ka rääkima.Kolmapäeval käisin tita juures.Võtsin ta platsile ,jalutasime.Käekõrval ehmatas mitmeid kordi,aga siis hop selga ja poni oli nagu muskam. Ei,me ei oska veel edasi astuda käsu peale,mkm. Oskame koha peal keerutada ja tagurpidi liikuda,väga hästi. Aga see on ju alles algus:) Marge aitas natukne,saime platsile ühe ringi ikka peale. Pilte sellest rohkem on fotoalbumis,annan lingi ka ja lisan siia ka ehk ühe:)
http://fotoalbum.ee/photos/aramisaramis/61517939
Loodan,et nädalavahetusel jälle:)

Lõpetan blogipidamise,sest inimesed arvavad,et teavad mu hobust selle põhjal,mida kirjutan ning ma arvan,et minu hobune on mu isiklik asi ning ma väga kahtlen,et selle põhjal,mida kirjutan ,keegi siin targaks saab veel vähem MINU hobust tundma õpib. See hobune on minu süda,minu isiklik. EI VAHI MINU SISSE!


Ja lisaks sellele pean ma teid kõiki kurvastama sellega,et ei, aramis ei ole ideaalne hobune,isegi mitte sinna lähedale. Tal on omad halvad päevad,nagu kõigil.Tal on päevad,kus ta ei taha mind nähagi.Mis on täiesti normaalne. Ta teeb pukki,viskab alla kui midagi ei kõlba,jookseb ära ,kui ehmatab,vihkab võõraid inimesi, kardab vahel suvalisi inimesi nii,et jookseb kasvõi läbi aia. SEE ON NORMAALNE!!! Keegi pole perfektne. On olnud aegu,kus ma pole taga tallist kaugemale jõudnudki, mis on ka normaalne.Mis siis?? Ta on minu hobune,ta on minu süda ja hing, kõik tema poolt tekitatud armid on ka ...omad, SEE,et ma siin ei vingu selle kohta,kuidas ta täna siga oli või mingi nõmetses... Minu arvates on see normaalne,sest kõige selle, kõige halva taga on üldjuhul ikkagi inimene ning ma ei pea eriti viisakaks hobuste kallal vingumist. Kui vaja vinguda,siis teen seda omas peas, mitte siin. ....Ja siiski,se hobune on minu kõik.
ARAMIS(L)

Not permanent..

Väike valge. Loodan,et jääd igaveseks nii puhtaks ja rikkumatuks, loodan ,et ma ei tee Sulle liiga,ilus hobune.

take a risk cause i'll catch you!

SNOWSTORM!

Only for you i'd walk through the storm.

Vaatasin eile kella kaheni vanu pilte.Ja palju mõtlesin kõigele,mis meil olnud on ja mis meid ees ootab ja ma ei tea.Ma olen kõige õnnelikum tüdruk maailmas,et saan seda teed koos temaga jalutada:) Justnimelt jalutada,sest kiiret ei ole meil kuhugile ning pigem kvaliteet kui kvantiteet.Ta on väga palju viimasel ajal ennast kokku võtnud just oma hirmude osas, ta on saanud vaikselt hakkama isegi maastikuga. Me käisime temaga ja ainult temaga maastikul. Ma ei mäleta,võibolla juba rääkisin teile sellest.Aga räägin igatahes,sest ma olen väga uhke ta üle. Ta kardab meil ju kõike-lind lendab ,leht kukub või tuul liigutab rohukõrsi... Kõik sellised asjad võivad ta närvi ajada selle tasemeni ,et ta lihtsalt jookseb minema.Just sellepärast pole ma väga palju üksinda maastikul tahtnud käia,sest ilma sadulata..no ma ei tea. Aga jah, viimane kord käisime ikka väga suure ringi, avastasime ise teid,läksime üle paari kraavi,mööda suuri põlde,nägime kolme kitse ja nagu reaalselt nautisimegi maastikku ja üksteist. Kahekesi. Ma ei jõua ära oodata,et uuesti minna.Vist täna lähengi.Ta ehmatas vaid 2 korda,millest ühe juures sai ikka paar galopisammu ka võetud ja mõni pukk mahtus ka sinna sisse,aga sellest pole midagi, sellega olen juba 4 aastat mis taga sõitnud olen ,tegelema pidanud ning kõik need 6 aastat on ta paras vigur olnud. See ei loe,ta on parim,mis mul on ! Ja korises ainult umbes pool jalutuskäigu ajast.aga ta on alati koriseja olnud:D nagu kohe,kui miski pole tavaline,hakkab korisema ja läheb puhevile. Aa,üks hea asi tuleb veel kohe. ta on hakanud korisema lühemat aega.Miski ehmatab teda,koriseb paar korda ja siis rahuneb. Maailmatubli! Mul pole sõnu , ausalt.
Eile oli küll suht nigel trenn,läksin maneezi (meil vahetati liiv maneezis,seal on jube sopp praegu ..puhur töötab ka..suur suur puhul.. et se ära kuivaks,se sopp..) ja seal oli palju inimesi.Ma lihtsalt ei suutnud keskenduda,imelik. Ja siis tegingi paar ringi traavi seal muda sees ja rohkem ei tahtnud, tegin nö sammutrenni. Ei taha mingi jalgu välja väänata tal selle pinnase sees,mkm. Jube masendav, kuskil polegi sõita.Tahtsin väga maastikule,aga ainult sadas ju terve päeva. Täna uus maastikukatse:) Ju ma siis annan teile ka teada,kuidas edenes. Peame proovima vähem karta ,peame üle saama...ps vaatan mingeid vanu pilte,lisan siia ka mõned:)


Ja siis üks avalik küsimus ka- kes pindeerib ja miks? tahaksin just seda miks poolt teada ja see,et toetab paremini kui kaitse on lause,mis ei ole argumenteeritud:) tahan teada,huvitav,seega palun kõik,kes oskavad rääkida sellest,laske käia!
Armastan oma poni,jep. forever yours,k.

Fairy Tale.

mured ja rõõmud ikka käsikäes.

My power,my pleasure,my pain.

Sain täna maast Aramisele ise selga,yay. Ei saa tõsiseks jääda-päriselt.Minu jaoks ongi se suur asi.
Ja Aramis ongi mu maaaaaailma lahedaim:) jep!!

^^
Aa käisin ponide juures ka, Moosesel seljas ka.pujään,vot mis on!

So the final one?

Et mõtlen,kas lõpetan üldse ära blogivärgi või siis panen kinniseks:) seega oleks vaja teada,kas keegi loeb ja värki. ehk andke siis märku vms. võibolla jätan ikkagi lahtiseks pildikoguks lihtsalt ka..

igatahes, täna käisin maastikul.eile oli parim. täna oli ka parim,mina olin lihtsalt liimist lahti.. vabandust,hobune.
Armastan seda hobust ju üle kõige,Ü L E K Õ I G E!

When the best part of me was always you..

Kurb on,maailmapalju.:(
Ma ei jõudnud eile talli.Täna olin tallis sellises olekus,et ratsutamine ei oleks kõne allagi tulnud.nädalavahetused.Halb! Ma igatsen ju sind,poiss. Andeks,et ma pole piisavalt hea:(
Ma annan endast alati parima ja kui ma tunnen,et seda teha ei suuda,ei hakka ma sinuga kaklema.Loodan,et Sul oli täna Deelisega koplis lõbus ja söötmine..see meeldib sulle ju alati:)
Homme lähme maastikule?!:) äkki ja!

Armastan alati.truly sincerely always yours,
K.

ARAMIS!! ja setteritüdruk Krii ja Kadri ja Deelis nagu...aitäh parima maastiku eest! aitähaitäh ilusa kahekordse vikerkaare,ilusa õhtuse päikse,uduvihma ja kõige selle ilusa eest,mis oli.Omg,mul polegi sõnu. heaven.

We're better together.

Ilus nädalavahetus ,jee. Reedel läksin koos Andraga talli.Kell oli äkki kaheksa,kui alles hobuseselga jõudsin ja juba 9 pannakse tall kinni.Seega trenn kestis kena 20 minutit,aga... Õues sõitsin ,ta isegi ei teinud ühtegi lollust. Ta oli no nii pai,nii pai.:) Läksime siis tuppa,enne jalad ka puhtaks.Jalapesu poiss nautis,mängis voolikust tuleva veega pikalt,naersime Andraga mõlemad ta üle ja tema naeris selle üle,et ma olin pärast ligemärg.Tegin söögi valma ja läksimegi siis. Laupäeval jõudsime talli mingi veerand seitse ja nädalavahetusel peab hobune kolmveerand kaheksa boksis olema,seega...jälle kiire.Seekord läksin maneeži,lasin ta lahti ja jooksis ,trallis niisama. Siis aga läksin selga sõitsin natukene kaelarihmaga ..Tuiskas veits ringi, polnud kõige parem,aga lõpuks sai kell kolmveerand kaheksa ja alles siis panin tähele,et kell nii palju,niiet hüppasin alla ja jalutasin ära. Jõudsin täpselt 8 tallist minema,olen turbo.Niiet jah,laupäev laupäevaks.
Siis tuli pühapäev,jee.Otsustasime hommikul kohe talli minna,et ei tekiks probleemi ajaga taas. Pool 10 olin tallis ning otsustasime ,et teeme pisi-pisi maastikuringi ja siis platsil natuke trennikest ka. Tegin paar hüpet ka, hea poiss oli.Maastikul ühe korra ehmatas rohkem ja natuke närvitses,aga enda kohta oli päris hea. Traavis platsil oli ...veider.ma ei jaksanud täna üldse sõita,või noh... põie lõhkemine oli liiga lähedal,seega... trenn oli ikkagi kuidagi poolik.Aga poiss oli parim,ausalt, ta oli püüdlik.Rahunes maha ruttu ja oli nii hea.Panen siia mingeid pilte ka,ma rohkem kirjutada ei jaksa:)
Anyways
Aramis,aramis,aramis,aramis,aramis ( ps ülejäänud pildid võib leida fotoalbumist kasutaja aramisaramis alt.. Andra pildistas,aitäh)

Mu hobone on nii pai,et mul polegi sõnu. Ma ise lihtsalt olen tropp.-.-

What about us?

Poiss on hüürus harjunud,trennid platsil sujuvad juba,ka maneežis oleme käinud sõitmas paar korda,seal küll ruumi pole ega midagi,aga jah.Sessuhtes,et lage värvitakse ja mingid ehitised on seal praegu.Naljakas on sõita nende vahel..'Aramis,ära karda..se on kõigest..ma ei tea.jah. ' Paitanud palju,õunu söönud palju,sügist ja muda nautinud palju.Jannu käis ükspäev külas,ütles ,et mul on ilus hobune. Jep! Kõik on suht ilus.Homme prooviks ratsutada ,täna ta puhkas.Laup ma ei teagi.. Tegelikult tahaks ükspäev hüpata ka isegi..woohou:D võimalik,kõik on võimalik. Ma pole nii ammu hüpanud,et se saaks ilmselt suht kole olema,aga... Ma loodan,et mitte:)

terveisiin.

Aramis kolis hüüru:)

JEEE!:) let the fight with the fat begin again. Kolimine läks päris hästi,Ara oli nii nii hea ja pai.Treiksi jalutas sisse nagu mees ei kunagi varem ja hüürus suht kohe läks karjamaale koos hercu ja printsiga.Natuke jooksid ja värki,aramis oli sealt tagasi tulles nagu mudakoll.Püherdas ikka KÕIGE mustema koha sees.jes-.- Tõin mingi kuue ajal sisse,sest tahtsin puhastada ja ninnu-nännutada niisama,Prints jäi veel välja.Pesin siis jalad,tuli ilusti pesukohale ja seisis nagu viisakas poiss peabki. Pesin puhtaks ja siis läksin puhastama tallivahele..Panin hobuse seisma ja puhastasin,tegin kõik ilusti korda ja nüsisin isegi saba normaalse pikkuseni nii nüride kääridega,et seda lõikamiseks nimetada ei saa.aga sai enamvähem..:) Siis läksime õue tagasi,söötsin teda veits,sest koplis süüa pm pole ja siis viisin poisi tuppa ära,homme lähen ratsutama:)
panen siia pilte ka.

Ja kõik head.

Mooses,aitäh,et oled väike nähvits:) ratsutame vaikselt-vaikselt. Iga kord ikka kindla plaaniga teha mõni pukk ja mind sealt alla saada,aga küll se ka läheb ära:) ta on väike ja nummi ja paksu ja rõõmus.Pean talle ükspäev valjaid tutvustama... selleks vaja valjad osta enne:D ei viitsi üldse! Aga üldiselt,meil läheb hästi.
Nii,teine noor..Rainbow..no..süda.Ta küll liigub mu all rohkem tagurpidi,kui edaspidi esialgu(ja ps kogemata tegi imeilusa küljenduse) aga...ta on pai,ta on väga pai.üritab mõista. üksinda on rakse:( aga õnneks on abi vahepeal loota:) ,vähemalt tulevikus äkki. Homme tuleb kerem ja mul pole jälle talle sobivat sadulat passida:( ,aga mooses saab enda sadula kätte homme..wintec, ei tea,kas täpselt sobib,aga äkki.Igatahes jah,riksiga oleme isegi voolikupesus käinud ja värki, no...:) hea ,lihtsalt nii hea. Ükspäev käisin ringaias seljas,ükspäev platsil ka. panen temast ka paar pilti. Ja last but not least ARAMIS!:) Poiss on tubli,nii tubli.ükspäev lahmisime natuke jalavahetusi,ilusti ei tule veel väga,aga...no ikka paremini kui varem:) Jee! parim,pai ,hea..südames.kõige rohkem. vahepeal on draamat ka,aga..ükspäev hakkasin jälle trennis nutma,sest ma läksin närvi.suht hale.. kartis liivakuhjasid. nagu..sõitsime nendest mööda,nendest üle,nendest läbi.ja järgmine ring ikka tõmbles ja põdes ja vehkis.. oleks peaaegu tappa andnud sellise asja peale.siis rahunesin maha,käisin mujal ringi ,hobune rahunes ka maha ja kõik oli korras,platsil saime pärast ilusti hakkama ja nagu..oeh. AA ükspäev käisin põllu peal ka sõitmas,nii ilus ja hea oli:) ta oli PARIM!!! õige,meelde tuli. parim galopp elus.ausalt.
aa ja 31 läheb poiss hüüru:) kuni suveni. :) tore!

:)

Aramis,Riks,Mooses.
Hea,Hea,Hea! täiega
Alustasin Moosesega.Ta oli nii supermõnus,rõõmus,et taga tegeleti jne. Ronisin siis platsile taga,puhastasin jne..esimest korda platsil.Lasin paar ringi kordel sammu teha ja siis traavi korra ,siis selga. Ilma sadulata,sest endiselt pole sobivat sadulat ning valjaid pole ka veel saanud.Kuna meil abiväge polnud,siis traavitama ei hakanud,tegime sammu üleminekuid ja niisama olime paid. Ta oli väga lahe,tulin suht ruttu alla ka,tegin pai ja viisin kopli tagasi.
Siis võtsin Riksi.Riksiga oli mul Marge abiks niivõrd,et hoidis kuni selga turnisin.Jep,käisin tal esimest korda sadulaga seljas.Ta küll ei püsinud paigal,tatsus ringi jne,aga oli tubli.Vägagi tubli. Ma olen ta selga nii suur:( Marge tegi pilti ka ,lisan mingid 2 tükki..
ja Aramis..Well.I love him.Ei teinud midagi erilist,lihtsalt trennikest veidi,et füüsilist vormi parandada.Ninnunännu ja värki.. Siis käisime pesus,siis käisime boksis kuivamas ja sõime palju õunu.:) Mitte midagi erilist

Jätkan monoloogi.

Taaskord pole midagi halba kirjutada. Olen aktiivselt tegelenud mõtlemisega,väga aktiivselt ..ning selgeks on saanud vaid üks.Olen ühe hobuse inimene,suudan keskenduda korraga vaid Aramisele, mul on teisi kuhjaga,aga...Ma lähen talli,et näha aramisi.Kuus aastat on siiski oma töö teinud ning teistega ei jõua,lihtsalt ei jaksagi..sellist sidet luua.Olen mures sellepärast veidike,aga samas...Milleks..Ma usun,et kõigil on ikkagi üks lemmikuim hobune..Peaks vähemalt olema,makes perfect sense minu arvates. Aga see selleks,peaks nüüd Aramisest ka rääkima

Meil on parmuuputus.Trennid on rasked,sest kõndida eriti ei kannata ja hobune on närvis ja pahur,sest kiusatakse.Karjamaal on ka paras hullus, lihtsalt nii palju kiusataksegi.Puruks näritud igaltpoolt jne. Ehk siis keskmine trenni pikkus on 15-20 minutit praegu ja ta suudab end selle ajaga märjaks rabeleda...

Eilne trenn aga oli äkki poole tunnine ja lõpetades oli tüüp üleni märg,reaalselt üleni! Mul on kahju tast ja higiga tulevad putukad veel enam.Jooksime siis ruttu peitu putukate eest ja veetsime paar tundi boksis istudes..Ei jätnud teda üksinda,sügasin ja rääkisin juttu ja mul pole nii ammu temaga lihtsalt nii head aega olnud.Kuidagi on olnud palju trenne,küljendamised,sääre eest ära ja nagu..mida kõike,õppimine ja töö ja natuke mängu,aga lihtsalt sellist koosolemise aega pole olnud..Sest hobuste juures ei kannata olla,parmud söövad ära.Ma olen üleni hammustusi täis ja se on ebareaalne lihtsalt.Kaugemale kui meeter ei näe,sest parv on ümber selline,et se on midagi kohutavat. 400 krooni eest ostetud spray putukate vastu..otsas. kuu ajaga.. Masu ei võimalda uut ka ning ega se niikuinii ei aita.Peaks küüslauku viima,see pidi toimima toidu sisse panduna. Väga hea, et meelde tuli.Täna lähen trenni õhtul hilja ( vähem putukaid) ja homme lähen hommikul vara. Siis veedan nädal aega temata... raske saab olema! nagu no kidding,et ma igatsen ennast lolliks.

AA,ja sügisest on siis taaskord hüüru aktuaalne,loodan südamest,et saame sinna:)

Minu.

Vahepeal on kirjutamine täiesti ununenud ja juhtunud on kõike,absoluutselt kõike. Viimased trennid poisiga on olnud kirjeldamatult imelised,ma armastan teda ikka ja ikka ainult rohkem:)

Sain endale veel ühe suksu juurde, ta on aga nelja rattaga jalgade asemel ja saba tal pole,nimeks Lonie.. (lõuni)Tänu temale saan paremini Aramise juudre ja seega tihemini trenni.

Sõidan viimasel ajal tihedalt kaelarihmaga,sest päitsetega on meil mingi 'lähen liiga alla' asi tulnud korraks. Lahendatav,lahendan kui platsile uus liiv korralik tuleb.Meil on plats peaaegu valma, supper.Aramis igatahes on nagu ..inglike:) Läksime ükspäev poodi Moosesele valjaid ostma..Mailikal polnud ponivaljaid ja keskos olid ainult koledad..no jou:( nii nõme..

Kardan ka,ma pole nii kaua valjastega sõitnud, naljakas tunne oleks kindlasti..ebameeldiv ka,minu jaoks..i think.

Igatahes, Aramise jaoks pole jälle sõnu.Andra oli nädala tallinnas ja käisime viiel päeval sellest ara juures ja nagu..iga kord oli peaaegu hästi:) Galopis jookseb ilusti alla ja mõnus ,pehme ja hea.Parim.Südames..NII sügaval! ükspäev läks halvasti ka..natuke aega tagasi.siis oleks peaaegu nutma hakanud jälle hobuseseljas.. parmud tapavad ja poiss läheb närvi... ja siis ma,sest ta tõmbleb ja se on jama.aga sain hakkama endaga ja siis tema endaga ja kõik oli ok:)

armastan teda üle kõige.vot tak.

Aramis.

Aitäh.

nii,ameerika avastatud,tahaks juba koju tagasi.. Mitte,et mulle ei meeldiks 35 kraadise päiksega vees vedeleda,pildistada ja safaridel käia,aga poisist tunnen puudust.Olgugi,et olen vaid nädala temast eemal veetnud.Nädal veel, küll see ka mööda saadetud saab :). Juba varsti olen tagasi,näen oma ponusid ja paitan neid lõpmatuseni. Natuke kurb meel praegu lihtsalt.. Tunnen nii palju puudust,magasin eile öösel Ara pilt padja all-no .. ma ei tea, täiskasvanud inimene võiks niipalju ikka mõistlik olla,et selliseid asju ei teeks.Nüüd aga saatsin viimased kooliasjad ära , lõpetasin imelikult hea tunnistusega ja jõin paar pinacolada kokteili,peaks vaikselt magamaale sättima hakkama. Aga ma lisan siia ehk mingi magnuse tehtud pildi meie kevadsuvisest trennist ja loodan,et varsti saame ka platsikese valmis,kus saab rohkem füüsilist koormust poiss,ehk siis äkki kaob ka kaal veits:) Ja muidugi meil on ka puhkus ees ootamas, see polegi enam nii kaugel-millal aga täpselt,ei tea..Kuid luban,et kirjutan siia sellest ka:) (hah, aga ma võin kihla vedada,et keegi teist ei arva ära,kuhu me puhkama läheme- ma ei jõua lihtsalt ära oodata,üldse!)

Täna käis emps Arat katsumas, oli korras olnud,natuke õnnetuke ja nagu alati,kahtlustav teiste suhtes..aga muidu ümmargune ja terve,nagu ikka:)

oeh,

Ara,ara,ara,ara.. ma ju igatsen sind nii palju:((((((((((((((((( niii nii palju,minu kõik,kullast kallim.

Armastan.

Ma ei teagi, nagu. Kuidas see võimalik on?:) Ma tõesti ei tea. Viimased paar korda,mil ma oma poni juures olen käinud,olen ma saanud sealt rahu, hea tuju ja kõike,mida soovida võib. Eile ratsutades käis korduvalt mõte läbi peast,et ..Miks ma seda üldse teen,miks ratsutan. Ja vastata polegi osanud. Pean hakkama endale uusi väljakutseid ning ülesandeid mõtlema.Ei,mitte ainult endale vaid ka hobusele.Seejärel läksime maastikule jalutama.ilma varustuseta. Jep,esimene kord päris ilma. Ta kartis palju kõike,ehmatas mõned korrad ja kui ta seisis ja ennast krampi tõmbas,siis kohati ta jalad värisesid, ta ei ole maastikusuksu päris,aga temast saab! mina küll usun,et saab! Teen kõik endast oleneva. Lisaks hüppasime enne paar korda ühte takistust kuhu peale suutsin ta suunata lihtsalt ilusas rahulikus galopis,kõik oli nii ilusti. Imeline,lihtsalt. polegi muid sõnu.Keeruline on kirjeldada midagi,mis on kirjeldamatu.We have our good and our bad days ,but.. we'll make it through everything, i know we will! if anyone will then its us. Kuus aastat and forever more! Ja nüüd on kell nii palju,et mõtlen suunduda trenni :) Jään terveks nädalavahetuseks sinna, usun,et tuleb hea nädalavahetus. Fakt on see,et temaga saabki ainult hea olla.See,et mina ei oska ja siis närvi lähen..se on lihtsalt äärmiselt hale!

You make me happy.