Dum-di-dum

Ratsutamine on nii põnev. mul on nii kahju, et mul on viimasel ajal nii häbiväärselt vähe aega, et sellega tegeleda. Renderpoiss kasvab väga kiiresti ja on juba päris tubli päitsudega, enam ei jonni poolt tundi, kui päitsed peas on, vaid lepib olukorraga rahulikult. Isegi nende pähepanek pole enam väga dramaatiline.
Aramis on mõnus ja muhe, natuke üksik ainult, sest minu vaba aeg on olematu..
Riks? Riksil läheb vast kõige töökamalt neist :)

Muidu? kool võtab ära kõik mu tahte, aja, viitsimise ja energia. Ja mingi nõme uus allergia (või noh, mis nüüd nii väga uus, aga võimeneb.. ) on kah. Jõle tüütu, magada ei saa ja kõik on halb ja elu on kole. ( no nii väga suurte liialdustega)

Ma ühel heal päeval tahaks kirjutada siia sellest, mida kõike ma mõelnud olen ja pole, eriti klassikalise ratsastuse ja ratsutamissuuna koha pealt ning hobuste ning ratsanike tööeetika ja -moraali kohalt, aga selleks on jälle vaja energiat ja aega, et kõik kirja saaks...ja seda mul praegu ei ole, aga küll tuleb!

Pildistamisega läheb tasapisi. Olen vahepeal jõudnud teha kaks (võib-olla isegi kolm, ei mäletagi eelmist korda, mil blogisse kirjutasin.)
Esimene shoot oli koos Heili ja Palasiga, mille pilte võib näha : Heili ja Palasi .
Teine shoot oli koos Anneli ja Andamaga, pildid siin
ja kolmas koos Ingridi ja Albaga, pildid siin

Eks ma üritan sinna lehele ikka igapäevaselt midagi väikest ka juurde lisada ja ootan juba huviga neljandat shooti.
Lisaks tahaks endale portfoolio jaoks teha mõned nö müügipildid, ehk siis kui kellelgi tuttavatest on mõni selline müügihobu, keda ta viitsiks üles vuntsida, siis võib seda asja arutada.

Aramisi igatsen jube palju.... tahaks talle kogu aeg palju paisid teha. Aa ja uni on ka kogu aeg, no kell on juba täna palju ka, aga...jah. Eks see sügis vist ole selline.

Cheers! Tehke oma hobustele palju paisid.

Nii väga palju on öelda!

No tere, üle pika-pika aja!
Esiteks - pildimõte vaikselt edeneb, täpsemalt võib näha siit : https://www.facebook.com/kaamerajahobune
Teiseks - HOBUSED! :)
No nad on kõik sügisesed, Aramisel ja Riksul puhuvad peas väga kummalised tuuled :) Ehk siis, igav ei hakka!
Aga midagi nii toredat tahan teiega ka jagada! Render kallis on niiiiii suur poiss :) Ja nii tubli. Ja eilne käik sinna oli midagi imelist. Laadis kõik mu pooltühjad patareid nii ääreni täis, olen igavene rõõmurull.

Render sai  kolmandat korda elus päitsed pähe Andra abiga. Ja käis oma elu esimesel maastikul! See oli lihtsalt nii kirjeldamatult vinge! Ma ei jõua ära oodata, et uuesti minna!

(edit : esimese suure ähmiga midagi kiiresti kirja saada unustasin siia pilte lisada :D no milline rumal algaja viga!)

Pildid Renduga käigust:

“Ride your horse into heaven and not into the ground” (Walter Zettl)

Tänase päeva postitus tuleb jällegi vähese infoga, seevastu saab aga palju artikleid, mille lugemist ise olen kasulikuks pidanud. Teemad varieeruvad muidugi korralikult, aga huvitavaks olen neid pidanud ikka.

http://www.scienceofmotion.com/93are_you_happy_with_your_horse_riding_experience_.html .. :)

http://www.scienceofmotion.com/functional_anatomy.html !!

http://www.scienceofmotion.com/educate_your_eye.html

http://www.waitbutwhy.com/2013/09/why-generation-y-yuppies-are-unhappy.html  - väga offfff topic. aga midagi, mis mind natukene on viimasel ajal segadusse ajanud ja millele olen natuke mõelnud.

Ja no palju muud huvitavat.
Üritan nüüd äkki iga blogi postituse juurde mingi huvitava artikli ka lisada, lihtsalt, et hoida meeli erksana (eriti endal, et ikka püsiks motivatsioon pidevalt lugeda ja uurida ja mõelda ja areneda) YAY.

Beebidest rüblikuteks

Aeg läheb ruttu ja täpselt nii juhtubki :)
But oh HOOOOW CUTE he is
http://www.youtube.com/watch?v=gFfYgnT1Ggg&feature=youtu.be

Araims ja mured vol miljon ning kirjud ja värvilised unenäod.

Et vältida jutu alustamist virinaga, räägin kõigepealt tublist Renderist, kes on nüüd juba varsti kaks kuud meid rõõmustanud. Mees sai omale päitsed pähe, kargas ja punnis natuke vastu, nagu pisikesele lapsele ikka kohane, aga jutud räägitud ja moos ja suhkrusai lubatud eriti mõnusa kratsimise näol, sai asi tehtud ja kusjuures päitsete pähepanek ja äravõtmine oli kogu saaga kõige kergem oas. See selleks, mees on ilus, tugev, terve, rõõmus ja pagana iseseisev juba :) Naljakas on mõelda, et olen juba jõudnud sinna ikka, kus vaatan teda ja ohkan, et ohjah, nii kiiresti ikka kasvab ja, et aeg läheb ikka liiga ruttu.

 

Viimasel ajal näen pidevalt aga unes, et mul on mingi 3-4 aastane täkupoiss jälle sõita ning ideaalsed treeningutingimused. Jah, suhteliselt sisutühi unenägu. Aga no midagi see peab ju tähendama, kui see uni mind viimasel ajal järjest tihemini külastab. Ma olen vist üks nendest kohutavatest inimestest, kes ei oskagi kunagi õnnelik olla. Kõik oleks justkui nii väga hästi, aga midagi oleks ikka nagu puudu. Eile õhtul mõtlesin pikalt veel Rita peale, ehk mõni varasemast ajast lugeja mäletab seda tegelast. Otsisin üles kõik vanad postitused ja no mitte ühtegi postitust ei leidnud, kus ma poleks olnud kas suures eufoorias või muul moel ülimalt uhke ja rahulolev tema üle. Hämmastav, kuidas ühe hobusega oli nii, et kordagi ei tekkinudki mingeid tagasilööke või probleeme - ma ei seadnud liiga kõrgeid ootuseid ning ta suutis mind ALATI üllatada. Äge. Ramsesega oli vist samamoodi, ta on endiselt kõige meeldivam noor hobune, keda mul on au olnud õpetada.

Aga see selleks, unedest ja reaalsusest asi räägitud küll, liigun sujuvalt edasi, et tänase päevaga midagi muud ka tehtud saaks.
Rainbow on rõõmus, tal on oma tüdruk, kes on tubli ja hakkaja ja nad saavad ilusti omavahel läbi ja praeguseni on küll kõik so far so good. :)
Aramis oli eelmine kord naljakas jälle.. st mitte käitumiselt, oma varasemad käitumishäired on ta justkui unustanud ja viimase paari aasta jooksul juba on mul ta käitumise kohta sageli ikka ainult kiidusõnu öelda. Nii ka nüüd, käisime platsil jalutamas, seejärel läksime maastikule jalutama, vaatamata oma jänksi iseloomule oli ta väga mõnus. Miks mured? Lonkamine on vist hullemaks läinud, st imepisike käiguvahe traavis, mida aeg-ajalt kõval pinnasel väga-väga suure ja põhjaliku vaatluse korral jälgida võis, tundus eelmisel korral liivaplatsil hoopis teine, hoopis suurem. Muidugi võib seal olla ka veel mingi uus põhjus, ent olles ta jalad põhjalikult igatpidi läbi katsunud ja uurinud, ei leidnud ma ikkagi midagi uut või huvitavat. Platsi pinnas oli pehme ning võib täitsa olla, et see valmistas talle raskusi, ent põllu peal tundus ta samuti ebaühtlane. Vaatan täna uuesti, mis nägu mees on. Ma olen juba ammu leppinud sellega, et ma ei hakka talt kunagi midagi erilist  nõudma ning samm ja natuke traavi on meie limit nii seljast kui ka maast, vähemalt selline korralikum tööversioon asjast. Aga ikka aeg-ajalt, kui kõik tundub korras ja hea, tekib mingi lootus. Mis on veidi nõme minust, aga mida aasta edasi, seda vähem seda tekib. Ja no, minu poni on minu poni, ükskõik mis. Kõige parem ja kõige pehmem ja kõige paim.

No on kuidas on, lihtsalt rohkem muresid  Ara jalgade pärast pole meile tarvis. Kui tuleb, siis tuleb , aga noh...lihtsalt, et vaja ei oleks...üldse.

Things I've never done. -.-

Peaks neid proovima. Olen mitmeid-mitmeid aastaid mõelnud, et pildistaks hobust inimesega. Või vähemalt prooviks teha seda natuke suuremas mastaabis kui niisama igapäevaste klõpsudena. Eks paistab, kas lõpuks julgen, praegu igatahes mõtlen, et paar nö prooviklienti tuleks võtta ning tehnika kõik üle vaadata ning puudujäägid likvideerida. Miks olen kahelnud? Ma ei teagi. pole olnud vist materjaalselt piisavalt vajadust tõmmelda ja pole olnud piisavalt enesekindlust vist kah? Samas nüüd, kus ma olen natuke juba sellel alal ( pigem ikkagi filmimine, ent tehnika ja asjad samad) paar tööd teha saanud, ning vahel tuleb kindlus ka piltidest, mis on väga kõrgelt hinnatud, aga nõrgad tehnilise koha pealt. Mõtlesin muidugi esimesed vaprad, kelle peal katsetada, niisama lõbu pärast teha ning siis edasi vaadata, kuhu see areneb, aga...jah, miks ei :)

RIKSil on oma väike tüdruk, kes temaga nüüd tegelema hakkab :) Vaatame, kuidas sellega läheb.

RENDER on juba kuu ja varsti üks nädal vana poiss, Andra käis viimati seal ning nad käisid toas ka, poiss oli väga julge olnud. Mina käisin juba mõned päevad tagasi ning lähen ilmselt täna.

ARAMIS on paksukeeee, aga tublikee. Riksiga on nii armsakesed koos ja mul on nii hea meel, et kõik on jälle vanaviisi.

Seega, hobudega läheb hästi ja minul läheb hästi ja huvitavalt ja kool hakkab ja it will be all good :)

Nüüd varsti olen mõned päevad lõuna-eestis filmivõtetel, ent seejärel taas platsis ja valmis ja tegutsemas :)

Jälle kirjutan. Praegu on nii palju mõtteid ja samas segadust korraga, et kuidagi peab seda ju välja saama elada. Eile ratsutasin ponidega ja üleeile õhtul käisin Rendu juures ka. Kirjutangi kõigist ponilistest kordamööda ja siis peaks veel enda ratsutamist ka analüüsima, sest allakäik on päris suur ning ma tunnen, kuidas mul oleks vaja kedagi kõrvale rääkima minu probleemidest.

alustame kõige lihtsamast jutust, Render, kes on tänase seisuga täpselt ühe kuu vanune, on julgemaks muutunud! Ikka on jube suur poiss ja kõik ja puha, natuke pelglik ka veel. Üritan nüüd tuleval nädalal teda käia katsumas nii palju, et saaks jalad ka ära katsuda ja äkki päitseidki proovida. Ei sea endale muid eesmärke, kui et jalad katsutud saaksid, tho, sest mingit pinget vaja ei ole ning kiirustada pole mõtet. Praegu tundub ta ikka raudjas, endiselt...ma ei tea, kas ta kavatseb minna halliks või mitte, aga teeme nii, et kõik hoiavad pöidlaid, et mitte :)

Järgmisena Aramis, kes, nagu juba öeldud, on jõle paksuks läinud. Üleeile tegime maast liikumist, st korde aias lahtiselt, 10 min sammu, 10 min traavi, 10 min sammu. Nii samm kui traav olid väga elavad ning tegime pidevaid üleminekuid nii traavis kui sammus, ka peatuseid jms. Lihtsalt selleks, et suudaksin paremini kontrollida poni sammu pikkust jms. Oli tore. Eile aga läksin ratsutama. Viimasel ajal üritan ikka sagedamini sadulaga sõita, et poni liikumist minimaalselt segada, st nõuda talt suuremat impulssi ja liikumist ning mitte seda talle kuidagi keerulisemaks teha. Kuna takistused olid platsil, siis tegime mõne hüppe ka, uuh, poni läheb ikka täitsa põlema sellise asja peale ja mina ei suuda enam väga istuda, kui ta mingi lennuki mulle teeb, st ta pigem ronib alla ja siis teeb sealt mingi imehüppe. Aga see ei ole üldse teema, teema on see, et pärast paari takistust oli poni 10x elavam ja lõbusam, kui enne. Nautisin siis seda ka mõned minutit ning lõpetasime siis väikse jalutuskäiguga maastikul. Kokku piinasin teda eile nii 45 minutit, alustades muidugi samuti 10 minuti sammuga ning lõpetades 15 minuti sammuga. Täna läheme lihtsalt maastikule kolama ilmselt, eks paistab, kuidas meil sellega läheb. Üritan käia u 30 minutit jälle, millest nii 10 peaks olema traavitamist. Eks siis varsti paistab, mis meie lonkega saab, kui tuleb tagasi, siis on vähemalt teada jälle. Igatahes, Aramis on igavene musirull ja nii mõnus ja tubli ja ilmselt ka veidi shokeeritud, et ma nii tihti talt midagi ootan viimasel ajal, aga tundub, et ta praegu ikkagi naudib seda.

Viimase hobuna räägime Riksist, kellega eile siis esimest korda pärast ta naasmist sõitmas käisin. Poni platsil väga ei põdenud, kuigi oli megatuuline, vihma sadas ja teised hobused kuskil kaugel koplis kappasid ringi. Nüüd aga raske ohe ja peaks trennist endast kirjutama hakkama.... Ma ei hakka täpselt midagi seletama, aga naljakas hetk oli siis, kui steki korra õlale toetasin ja poni veits endast välja läks. Ma ei tea, milleks seda siis, või kuids seda siis, kasutatud on. Ega tahagi teada. Hakkame aga vaikselt impulssi otsima kuskilt ma ei tea kust ning proovime saada endale rütmi ja rühi ja asjad kah ja :) Poni on vapper ja tore ja armas ja pai, lihtsalt tundus natuke ...nukker. Aga see selleks. Aramisega koplis on nad nüüd siis ninapidi koos ja nunnud. Eks paistab, kuidas meil täna läheb, loodetavasti tundub poni rõõmsam ja sotsiaalsem.

Mina ise aga... ohjah. Olen liiga pikalt aega kulutanud muu kirjutamise jaoks, et ennast praegu analüüsima hakata. järgmine kord teen seda ka, sest se on äärmiselt vajalik ning mu oskused kaovad iga päevaga, mil ma ei ratsuta ning ... jah. nii ongi. kurb. Tahaks küll sõita ja istuda korralikult ja kõik ja puha, aga... ma tahan, et keegi kõrvalt vaataks ja õiendaks. mhmh

There is NOTHING like You guys!

Mu ponipoisid ja suvine haiguspoiss ja elukaaslane, kes üritab vägisi haigusepoissi minust lahku ajada. What a wonderful place to live.

Riksu on kodus, nunnu ja pai ja sepp käis täna ja nunnu. Käisime platsil jalutamas ka, oli tore. Homme läheme ratsutama :)
Aramis sai täna värgitud, avastasin, et väga lühikese ajaga on mehe kehakaal kasvanud nii, mis mühiseb. Head aega, putukad ja kuumus, tere tulemast, paks hobune. Ehk siis pole midagi teha, peale trenni. Täna tegime oma pooletunnise liikumiskava :D käisime 10 minutit aktiivset sammu, milles tegime veidi üleminekuid ning pikendasime ja lühendasime sammu, seejärel 10 minutit traavi, milles samuti üleminekuid ning pikemat ja lühemat astumist ning seejärel uuesti 10 minutit sammu. Homme läheb umbes sama teema, aga tahaks sõitma minna platsile (täna oli poiss lahtiselt, ilma ratsanikuta).
Ehk siis koostan siin vaikselt Aramisele ja Riksile treeningplaani ning loodan Riksule leida parima rentniku :) (ei peagi siinkohal silmas oskusi vaid pigem sobilikkust)

Igatahes on jube tore, et nad on kõik kodus ja Rendut tahan minna täna õhtul veel vaatama, võtan kindlasti ka kaamera kaasa, polegi ammu uusi varsapilte igale poole toppinud. :)

Ma üritan nüüd sagedamini kirjutada, sest trennid üritan ka sagedamaks saada. ja riksist ja arast trennipilte üritan kaaaa millalgi saada.

JA kui ma olen oma treeningkava enam-vähem välja mõelnud, kirjutaksin selle meeleldi siia ja vaataksin, kas keegi oskab mulle mingit asjalikku nõu anda, kuidas asju paremaks või mitmekülgsemaks muuta :)

JÄLLE uudised. :)

Nii. Renduga tegelesin eile, pilte lisan peadselt.
Aramisega käisime üleeile karjääris ujumas ja oli nii mõnus-mõnus.
Uudiseks aga siis see, et Riks poni tuleb tagasi meile ning otsib endale toredat, mõistlikku ning andekat noort ponisõitjat (või miks ka mitte väiksemat kasvu mitte enam ponisõitjat) rentnikuks. Ponil olemas kogu sobilik varustus, olnud regulaarselt nüüd töös ja liikumist ja hüpet on tal kah üksjagu :) Noh, mu väike vikerkaare poni sai oma rändamised välismaal tehtud ning jõuab ikkagi otsaga koju tagasi. Kahju, et selle otsusega alt läksime, aga vähemalt on lõpp hea ja kõik hea ja kivi-lillemäelt ta enam kuhugile kolima ei hakka. Riksu kaalupiiriks ütleks ma 55 kg ja kes iganes tunneb huvi, võib mulle kirjutada :) ( kui tead kedagi, kes otsib endale väikest ägedat heas vormis poni rendile vms, siis võid meid ka kokku viia, sest sügise tulles kui poni koju jõuab, ei tahaks ta füüsislist vormi langema lasta, vaid ideaalis leiaks talle tema inimese, kes jätkaks poni heas konditsioonis hoidmist :) )

Jeeejee, kaua igatsetud kallis poni ei hakkagi olema enam nii kaugel. oeh, keeruline ja naljakas aasta on olnud talle ja mulle ja kõigile. Naljakas on ikka see eluke :)
Ja meelelahutuseks panen ühe üpris vana video ponist siia :) http://www.youtube.com/watch?v=_POEpGzSBTg

Cheers!

Render

Lõpuks kirjutan, Aramisest ja Renderist mõlemast.
Kes Render on? :) Render on Ruja varss, kelle isaks on Raksel. Pärast Ruja paaritust jäi jutt selline, et kui lapse on täkupoiss, siis mul on lisaks Aramisele veel üks hobune. Ja muidugi sündis täkupoiss, olenemata sellest, et praegu üldse polekski ehk parim aeg endale teise tibu hankimiseks. Aga ei saanudki ju hangitud - ise tuli :)

Render sündis 18.nendal juulil. Poiss on suur ja tugev ja armas ja asjalik. Tahaks kogu aeg käia ja pai teha talle ainult. Ma ei osanud teda nii varakult oodatagi, aga näed :) Üllatus oli nii suur ja rõõmu nii palju, et pool päeva, mis ma ootama pidin, et teda tervitama minna saaksin, möödus ringi trampides ja vaprusevärinatega :) Ma olen päris kindel, et ta on kõige ilusam hobusebeebi, keda ma näinud olen. Või noh, muidugi minu jaoks ainult. :) Ja jõle-jõle nunnu ja väga tähtis putukas, kellest hakkab siin olema kindlasti juttu (siis kui siin jälle üldse mingit juttu on) sama palju kui aramisest :)
Eks aeg näitab, mis poisist kasvab, praegu aga... no nii armas laps, kes juba vaikselt rohkem endaga teha lubab ning mina pean  suutma ikka sama usinalt käia teda kratsimas ja paitamas ning Rujale rääkimas, kui tubli emps ta on ning kui vägeva beebiga ta hakkama sai.

Aga nüüd Aramis :) Aramisel on olnud palju vaba aega minu viimase nädala filmivõtete tõttu. Nüüd aga praegu on tööd jälle paar hetke veidi vähem ning täna sain ka rohkem magada, niiet jaksu tuleb ka juurde. Varsti seangi sammud tema poole ja saan tegeleda temaga pikalt ja põhjalikult ning jätkata meie tavapärast rutiini, mille käigus üritan neli korda nädalas mehega midagi peale hakata. Eelmisel korral kui tallis käisin, olin nii kutu omadega, et jaksasin talle ainult paia-paia teha, kratsida teda veidi ning siis ära tulla... täna olen parem pliks talle, i hope.

ja nüüd ongi piltide kord :)
Terve kuhi varsapilte tulekul, jeejee. Alustan esimesest päevast ning läheb ajas tänase poole.

 Tibu umbes 5-6-7 tunnine 

Rendu 20.07 

tänaseks piltidest aitab, varsti jälle :) (viimasel pildil poiss 6 päevane,eelnevatel kolme) 

Tahan ratsutada.

Käisin ratsutasin Myroniga ükspäev. juba pikalt enne seda on mind täiega kimbutanud soov ratsutada. tahan ratsutada noh. Aramis on armas ja kallis ja pai ja kõik on üldiselt tore. Parmud tahavad ära tappa, aga vaevalt see kedagi üllatab. Naljakalt vähe on motivatsiooni siin üldse sõna võtta. Võib-olla see muutub veel kunagi :)  ja ..ja tahan ratsutada :)

                                      

Rainbow ja Aakon

Kuii keegi peaks näha tahtma pilte soomes käigust ( Riksust ja Aakonist soomemaal), siis neid näeb siit:
http://fotoalbum.ee/photos/aramisaramis/sets/1371989


cheers!

Still by your side.

Nii kaua aega on mööda läinud jälle, isegi ei mäleta viimast kirjutamist.
Alustan siis vabanduse asemel piltidega näiteks.

Ponil läheb hästi.Mul ka. :) just so you know. Lähen ülehomme soome Riksi ja Aakonit paitama... Et siis kirjutan ka Ara seiklustest koos kogu selle tohuvapohuga, mis siia tekib pärast soomes käiku :))

Cheers ja häääd suve!

You make me feel complete :)

I was just wondering..when did it happen?
I have an amazing horse. He is alert, yet very calm. Always willing to work, even when something is a bit more difficult for him, he never wants to leave my side anymore... I don't really know how or when or why did it happen, but so it is. Someone that is so perfect that you just simply cannot describe it.

You belong with me, my sweetheart :))

Kas kellelgi on kogemusi EPONA söödaga ja BULLSTARSIST tellimisega? Väga palun - jagage kogemusi :))

How??

We've gotten old... I don't know how, but its true...
I'm happy, i hope he's happy. :) aega on vähe ning kahjuks ma ei saa temaga üldse nii palju aega veeta, kui tahaksin... tahaksin palju rohkem. Praegu käin neljapäeviti ning üritan mõni päev nädalas veel jõuda lisaks, alati aga ei jõua.. kurb. Pärast aprilli aset leidvaid tummfilmi võtteid on aega aga jälle veidi rohkem ehk :)

Ta on muutunud läbi aja tho - ta on muutunud rahulikumaks, mõistlikumaks ning leplikumaks. Tuleb alati suure rõõmuga mulle vastu, on rahulikult üksi tallis, mängib minuga meeleldi, on trennis usin ja vapper.. Imeline hobune täiega :)))) Jep!

<3 mu poni.

Üks kallis üle vikerkaaresilla.

Jätkuks eelmisele postitusele siis...

19.02.2013 Rip Fiona, olen rõõmus, et said mõned aastat rahulikku ja rõõmsat hobuselapse elu nautida.
Panen ükspäev, vb täna, mõned ülevaatlikud pildid neiu elust siia ning mis muud, kui mäletame teda kui erilist ja südamlikku plikakekatsit (nagu Mia teda armastas kutsuda) ja igavest südametemurdjat.  Mul südas alati. 

Juba unustatud 2012 a kokkuvõte :)

Mm, aasta oli imelik. Pool sellest Uuemõisas väga paljude hobustega, ülejäänud pool aastat linnas ja pea-aegu hobusteta.  Suurim muutus peaks olema vist see, et üheainsa suve jooksul kadus mu elust viis päris tähtsat hobust, jep, tõesti, nii uskumatult palju.
Igatsen neid kõiki ja üritan neist kõigist siia mingi pildi nüüd panna.

RAINBOW, oh mu pisike pisike pisike.. Elab nüüd Soomemaal ja on tubli pereratsu. Kõige musim, loodan, et näen teda varsti jälle.  I miss you.

Ramses on eesti tõugu täkupoiss, kes meile õpetusse tuli Uuemõisa. Temaga tegelesin samuti suveni, sügisel läks oma koju tagasi ning loodetavasti leidub kevadel talle hulgaliselt tüdrukuid :))))

Aakon on eesti tõugu ponipoiss, kes samuti kolis soome, kus leidis endale üliarmastava inimese. Tema pärast ma üldse ei muretse ning tean, et kõik on enam, kui suurepärane (ilusaid pilte võib vaadata aakon.blogspot.fi ) 

Nii mõnelegi tuttav, meie pere suurim liige, Fiona, kolis koos meie pere kõige pisemaga Soome. Fionake on ka Riksuga koos ja üritab saada tubliks perehobuseks

Ja meie kaunis-kaunis ning absoluutselt kõige mõistlikum tüdruk Ruja elab praegu perekond Noorte juures imetoredat elukest ning loodetavasti on päts ahjus ja kasvamas. Issiks oleks lapsele eesti tõugu täkk Raksel. Hoidke pöidlaid ja varbaid! 

Ja meid saatsid veel paljud suurepärased ja eriti ägedad hobused. Ükspäev räägin neist ka, vähemalt mainin ja näitan pilte :)))


Aramis on musi,tho