350nes postitus... how old am I again?!

Et mitte jätta jälle mitmekuust pausi, proovin kohe täna asju kirja panna.

Kõigepealt äkki noortest siis..
Noored on väga vahvad olnud, ma ei jõua endiselt ära imestada ,kui toredalt meil läheb. Olen väga kiindunud mõlemasse ponisse ja kuigi ma olen ühe poniga endiselt täisõjas (tukast ei taha munad otsa saada... peaksin tuka  maha ajama, aga süda jätab löögi vahele juba selle mõtte kirjapanemise peale). Aga üldine heaolu ja tuju ja konditsioon liigub jätkuvalt jooksusammul ülesmäge.

Ratsutanud olen mõlemaga. Proovin nii, et praegu veel kahte päeva järjest ei tee päris.. või kui juhtub, siis kolmas on kindlasti taastumiseks. Lihastik vaikselt areneb järgi ja ju me siis tõstame tempot ka.

Aragoniga olen nüüd lahtiselt neli korda sõitnud, millest esimesel korral oli Ekke maast kaasas, teisel olin üksinda, kolmandal tegin esimest korda traavi ja neljandal tegime üleminekuid ja päris asjalikult juba traavi. Väga hea poiss on.

Aleksiga olen nüüd mõned korrad galoppi proovinud sõita, tublisti proovib, kuigi vahel on natuke raske. Üldiselt aga on tal noore poni kohta üpriski hea tasakaal ja pigem on tegemist kompaktse ja kenade lahtiste liikumistega poniga. Temaga käisime eile õhtul põllutiirul ka, eile oli üldse mõnus trenniilm ja Ekke tuli ja tegi mõned pildid ka (hurraa!). Okei, siinkohal siis pildipaus.

Aramisel on viimasel ajal pigem keeruline elu olnud. Pärast esijalgade rautust oli mingi jäikuse periood, mis kestis väga kaua, nüüd ca 1,5 nädalat tagasi kaotas poni ühe raua.. 1 päev pärast seda, kui ta sai jälle normaalselt liikuma. kas te teete nalja?! mul oli mingi korralik mental breakdown selle peale, et ma ei saagi ilmselt mitte kunagi selle hobusega reaalselt sõita. mis on tõenäoliselt tõsi, aga no... what a tease :) kuna ühe rauaga olemine teda lonkama ei ole pannud, siis oleme vahel käinud jaluamas ja natukene tuterdanud ning kuna täna pidi maastiku päev olema, otsustasin, et pehmel pinnasel mereääres kalpsata peaks okei olema. Äratus 3:30, poni treilerisse, mereäärde. Meil oli väga tore seiklus ja Aramis oli väga mõistlik ja armas, nagu ta ikka on. Just tulingi vihma käest, viisin ta väiksele jalutuskäigule (loe:sööma) et varajast hommikut natukene tasa teha. Eelmisel korral mereääres käies me vett ei puudutanud (oli väga tormine ja poni värises juba ca 20 meetrit enne merd) ning tuterdasime niisama rahulikult edasi-tagasi, sel korral aga oli vaja vaid naaaatukene veenda ja moosida ja poni oli vees. Muidugi oli ka haigelt soe, 19 kraadi kell 4 hommikul.. ja tuulevaiksem kõvasti kui eelmine kord, seega polnud pooltki nii hirmus. Positiivne kogemus ponile igatahes! He's awesome. 

Video: https://www.youtube.com/watch?v=HqNORzZAHM0

Väike Render hakkab ka vaikselt sadulasse minema ja käitub päris hästi. Aa, ja suur tore uudis. Üllatusmuna on saabunud ning mr on nüüd kahekotitäkk :) Eks näis, mis selle aasta ülevaatus toob :)
 

Olen viimasel ajal palju mõelnud sellele, mis järgmised paar aastat toovad ja sellega seoses on mitu korda tekkinud olukord, kus mul on tunne, et hobused on ikka iga ratsutaja jaoks nii erineva tähendusega.. mis mõneti vast on ju nagu tore, teisalt veits keeruline :) selline misunderstood tunne on vahepeal olnud. Põhjalikumalt seda vist seletada ei oskagi, lihtsalt ... nagu 'mul on head ponid' tundub understatement...kõik sõnad tunduvad understatement. Love them.. even that seems ...not enough.

To the new boys

So this is going to be dedicated to the new boys, as already said.

Mul on kaks uut toredat poni, kellega ma olen siiani saanud ainult rahul olla. Tulles siia, olid mõlemad ponid alakaalus ja täisid täis.Kõlab hästi? loomulikult. Poisid elavad siiani evakueeritult teistest ja desopudel on väravas. Lisaks sellele on nad nüüd saanud 2x sebacili, 2x butoxit ja 1x pramoxit ja 1x bimectini (üks poistest 2x bimectini) ja siis 1x uuesti sebacili, 1x veel ees. Praeguse seisuga on kaks poissi puhtad ja ühel on tukas veel munasid aeg-ajalt. Lisaks rohtudele proovin võimalikult sageli munasid ka manuaalselt lihtsalt tukast välja kammida ja see tundub aitavat päris hästi. Lakad ajasin mõlemal ponil maha, sest paksude tuustide seest täisid kätte saada osutus praktiliselt võimatuks ning esimese kahe korraga, mil rohtu panin, mingit progressi ei tulnud. Muidugi oli ka ponide immuunsus puudulik ning nii mõndagi võib selle arvele kirjutada. Aleksil on ka sarkoid põsel, mis vajas ravi.

Nüüdseks on ponid siin olnud peagi 7 nädalat ning muutused on päris suured olnud, kuigi eeldades esialgu neid vaatama minnes, et nad on talutavas konditsioonis, olid mu ootused päris palju suuremad, just et saaks kohe võtta ja toimetama hakata nendega. Esimesed 2-3 nädalat nad praktiliselt ainult sõid ja käisid puhastuses ning sealt edasi oleme tasapisi üritanud natukene lihastikku tekitada. Nende esialgsest olukorrast mul väga rääkida polegi mõtet, aga mul on mõned pildid ning lisan need siia.

Ps, ponid on viie aastased puhtatõulised eesti hobused.

Ca 1 nädal hiljem tehtud pildid:

No ja sealt edasi hakkas asi õnneks pigem kiiresti ülesmäge veerema.. või kas just kiiresti, aga hakkas. Ponid on puhtaks kasitud, lõpuks karva ära vahetanud ja ise vähemalt rõõmsad.

Ponide kasuks räägib nende hea iseloom ning suur töötahe. Üllatavalt suur eestlase kohta. Nad on alati valmis tulema ning naudivad iga koosveedetud minutit, olgugi et tihti need minutid tähendavad tööd. Ma olen väga hämmingus sellest, kui lahedad tüübid mul on!

Mõned vahepealse aja pildid proovin veel siia panna ja siis jõuamegi peagi tänasesse päeva välja :)

Sellised numpsikud on nad, mõlemad! Nüüd on juba pekki isegi üleliigselt veidi, aga lihast on muidugi ikka veidi puudu... Tasapisi toimetame ja küll see lihas ka tuleb :) Nüüd mõned täitsa hiljutised pildid ka :)

Oeh, üldiselt ma ei jaksa pikalt heietada selle üle, et nad on nii lahedad ja tublid, sest seda on päris keeruline nagu kirjeldada. they are magic! Panen eilse mingi põlluvideo ka juurde ja eks me toimetame edasi.

Proovin mitte nii pikka blogimise vahet jätta ja ükspäev Aramise toimetused ka kirja panna.  :)

Video;https://www.youtube.com/watch?v=TwlPeHFG4Qw

Cheers!

I dont believe in failure

Kuna kirjutamisse on jube pikk paus sisse jäänud, siis teemasid, millest tahaksin kirjutada, on absoluutselt liiga palju. Proovin siiski kokkuvõtvalt oma hobustest miskit kirja panna ja mitte liigselt heietada maailma hobuasjadest, sest muidu jääb see postitus jälle kirjutamata.

Kõigepealt minu rõõmuhõisked Soome ägeda ja innovaatilise suhtumise osas koolisõidu reeglistiku kohta. Ma arvan, et te kõik olete juba kuulnud sellest, et meie naaberriik Soome tahab koolisõidu reegleid veidi pehmendada. Hurraa.  Ma ei suuda mõelda välja ühtegi põhjust, miks seda mitte teha, sest keegi ei keela ära praegust sõiduviisi, avatakse vaid võistlusareen ka neile, kes mõne taolise reegli tõttu sinna varem minna pole soovinund. Siin ei ole isegi mitte midagi analüüsida minu arvates.. http://www.eurodressage.com/equestrian/2016/04/11/operant-riders-propose-six-major-rule-changes-finnish-equestrian-federation-benefit-horse <- no whats there not to like?!

Nüüd lühidalt enda pärdikutest :

Aramisel on olnud tegus aeg, esmaspäeval tuleb jälle Timo teda mudima ja vaikselt tiksume. Oleme korra veel jõudnud käia Toomingal hüppamas ning pärast seda plaanisin jätta väikse treileripausi, sest Toomingalt koju tulles ta mõtles treilerisse mineku peale harilikust ajast pikemalt. Ei, ta ei jauranud kordagi vastu või olnud muul moel nõme. Küll aga on ta niisama mõnel korral treikus käinud, näiteks käis ta täna, oma sünnipäeval, treileris oma sünnatorti söömas. Võtsin ta koplist lahtiselt (treiler oli ca 30 m väravast) ja läksime treilerisse. Päris mõtlemiseta sisse ei astunud, aga ma seda ei oota ka. Korra mõtles ja siis tuli järgi. Üllatus oli suur, kui sealt nii palju nänni leidis :) Läinud on nii ja naa, pigem ikka hästi, mingit suurt kollapsi pole olnud küll. Aga no probleemideks on olnud ikka see sama aktiivsuse küsimus ja minu keskendumisraskused. nothing new.  Palju olen videoid teinud ja suht keskpärases koguses olen slackinud ja niisama laisa lapse trenne teinud poniga. Ülekaal ei kao... uskumatu. Peame proovima veel rohkem liigutada, aga no ma ei teagi, kuidas täpselt.

paar videot:
https://www.youtube.com/watch?v=RXfiiawin1U teine hüppamine toomingal (ups, polnud kõige õnnestunum minu kogu see värk.. käisin enda koolisõidu sadulaga ja no ta ei liigu sellega ikka üldse võrreldavalt... võtsin siis poole trenni pealt sadula ära.)
https://www.youtube.com/watch?v=2W8EJSMDbAM loco ponies ?!
https://www.youtube.com/watch?v=DfS_CpunNvg mingi õhtune klipp
https://www.youtube.com/watch?v=SY7Dp2k7l8I ja Sandra, Riksi ja Kudiga jalutamas

Beebidega oleme ka veidi teinud asju, näiteks just eile panin mõlemad poisid treilerisse. tulid mõlemad hea meelega ja olid väga vaprad. I get to be so proud of them allll the time. :)

Kahese täkuga on kuidagi nii, et ta on jube nunnu ja alati tuleb jooksuga vastu ja see on nii lahe, aga temaga tegelemine on kuidagi suht palju keerulisem ja läheb palju rutem mingiks fiaskoks kui Renderiga.
Render on võib-olla veidi vähem optimistlik kogu selle töö suhtes, aga ta tuleb samuti alati vastu (aga mitte joostes ja karjudes) ja on meeleldi näiteks pesuboksis, platsil, väiksel jalutuskäigul.
Mis mulle veel mõlema beebi juures väga meeldib, on see, et kui ma võtan ühe beebidest koplist välja, siis teine jääb järgi kisama, aga see, kes on minuga, ei tee sellest välja :) Nii tublid.
Mulle meeldib, kui noored hobused on tsiviliseeritud, mingi maani käsitletud ja hooldatud. Render on nüüd korra olnud sadulaga, olen seda rääkinud? ainult korra. varsti peaks uuesti :) Rolful muidugi on rohkem aega selleni.

Jep, kui ma nüüd ei lõpeta, siis hakkab pihta heietamine noortest hobustest, tegelemisest, kontaktist ja blablabla ja kuna its late already, siis i'm not going to go there.


Palju õnne sünnaks, mu armas Aramis, kes sa oled kõige lahedam poni ever ever ever!!!

Your mess is mine

Käisime eile Toomingal vahelduseks, kalpsasime natukene :)
Mul on häbi olla selline käkk ägeda poni seljas, aga no poni on ikka megatore. I get to be proud of him all the time. Täna lähme maastikule jalutama. õudne pinnas tho :(

https://www.youtube.com/watch?v=TCTjT45L6Ko jejee. ära ole liiga kriitiline mu ratsutamise suhtes, vaata hoopis kui tore on mu poni!

Järjekordne jutt paksudest hobustest..

No appi, noh.. KUIDAS on earth saavad inimesed oma eesti tõugu hobused hoida õnnelikud ja saledad? I mean.. Aramis, kes pole isegi mitte puhas eestlane, on öösiti boksis, kus saab pisikese nätsaka heina oma heinavõrku. Päeval, muidugi, on tal koplis heinarull (ilmselgelt see ei toimi), kus on aga peal kõige väiksemate silmadega võrk. Ta isegi ei söö terve päev, aga no its too much.

Ma ausalt ei tea, kas ma peaksin teda näljutama, heina põhuga segama või lihtsalt iga jumala päev ta hingetuks ratsutama, et ta lihtsalt nii paks poleks.. so i'm pretty sad. Ma tõesti tahan, et mu hobused ei oleks nii paksud, sest see ei ole tervislik ...ega normaalne. Ülekaal on kohutavalt nõme hobuste tervisele ja no ma tahan nii väga, et Aramis saaks olla rõõmus ja süüa palju, aga samas oleks sale.. impossible, I know.. aga praegu ma olen piiranud ta söömist nii palju kui suudan ja teen trenni vähemalt 5x nädalas ja nagu..its not enough.. ja suvi alles tuleb :)

Trennidest  väga pikalt ei oska midagi rääkida, tahaks ainult vinguda kohutavalt halva pinnase üle, mis õues on.. Nagu võimatu on poni aktiivselt töös hoida ja igasugune motivatsioon midagi teha on rohkem kui kadunud. Märtsi jooksul oleme korra maneežis sõitmas käinud (sel korral kahalas) ja paar korda maastikul käinud ja... natuke põllul sõitnud ja suht...kõik. No maast teinud tööd.. aga jube keeruline on, ta on pinnase suhtes väga tundlik ja kui on ebaühtlane pinnas, siis ta enam ei astu. aus ka, muidugi.

Muidu on vist jõudnud kätte mingi algeline kriis, kus minul on mott kokku kuivamas ja tundub, et Aramis arvab sama. Suhteliselt energiasäästliku hobuse aktiivseks sõitmine on minu jaoks endiselt mõistatus ja no nagu juba eelnevalt mainitud, siis sääre ees olemine on pigem ikkagi valik mitte asi, mida ma saaksin hullult force'ida (eriti arvestades seda, et ta oskab hästi ignoreerida igasuguseid märguandeid ja lihtsalt klohmima ma teda ka ei hakka) ning see tekitab pigem mingit moti kadu ja trotsi veits ja no..Aramis tuleb küll koplis (aga vähem entusiastlikult) vastu ja kõike, aga no võrreldes detsembriga on meie mõlema tahe ilmselt veits kahanenud.. Ma ei tea, kuidas seda vältida.. kui ma lasen tal teha, mis ta tahab, siis me ei arene ja kui ma palun tal teha, mida ma tahan, siis ta ei taha..

Okei, ilge ving :) Tegelikult on meil koos ikka väga lõbus ja nagu kogu aeg ei peagi vist mingi ora tagumikus olema ja hull areng toimuma niiet.. võib-olla märts on meil lihtsalt selline semi-asjalik kuu..

Ok, now take some not so pretty riding pictures with it. Ja palun käige kõik oma nipid välja, kuidas hobune vormi saada juhul, kui pinnas on piisavalt halb, et regulaarselt suurt koormust anda (ja no olgem nüüd ausad, sellist koormust ma talle nkn peale ei suuda panna, et ta nagu ainult trennist saledaks saaks)