Kallis Aramis,homme saad maale,saad karjamaad tagasi,saad karjaelu tagasi.Ent me näeme siis vaid kolm korda nädalas, ma ei tea,kuidas see toimima hakkab,raske saab olema.Sulle tuleb õnneks ruttu arst ka sinna!Saame teada,mis su jalakesega on. Homme on sinu päev,koli ilusti palun:) Täna pakin õhtul meie asjakesed ka kokku ja vaatan kõik valmis. Kasemäel on tore, nii äge,et meile meeldis.Nüüd on Riksi kord proovida,äkki talle meeldib ka:) Loodame! Laupäeva hommikul siis kolin Riksi kasemäele Aramise asemel. Vaatame,mis ponipoiska sellest arvab.Igatahes, ka tema peab suureks kasvama:) Pisike,nagu ta on. Muutused on vajalikud,tõsi küll:) Aga ma natukene ei taha ka muutusi,ma ei taha,et ma Aramisi harvemini näen,ma ju ei saa niigi temata oldud. Muidugi õnneks on kõik nii lähedal ja enam ei lähe ka mingi kella kolmest pimedaks,muidugi kolmapäeviti lõpetan kooli alles viis,seitsmeks jõuaksin maale,siis ikka juba pime. Ma ei tea. Tegelikult on mu ponipoisid nii head.NII head!
Igatahes,Aramis.Meil saab kõik korda. Köhake peab ka ära minema,otsin õhtul su soojema õueteki üles,sest nüüd hakkad ju terve päeva õues olema.Muidugi on juba soe,aga..kilekas tehti ju katki:(
Peab midagi välja mõtlema,eks ma mõtlen!
Alati teiega ju,mu ponud! (LLLLLLLLLLLL)
No comments:
Post a Comment