"Determination becomes obsession and then it becomes all that matters."

Hästi paljust oleks rääkida tegelikult, palju nii ägedaid asju on vahepeal juhtunud, aga... kõik need ägedad asjad on väsitavad :) ja kirjutamise jaoks on väsimus tihti liiga suur. Aga proovin täna lühidalt siiski mingi kokkuvõtte teha sellest, mis me viimaste paari nädala jooksul teinud oleme.

1. Kiropraktiline ülevaatus - poni sai palju kiita, mõnus nõtke pidi olema ja kõik oli tipp-topp. Üle sai vaadatud selg ja jalad ja liikumine ja poni oli väga vahva.

2. Ma ei mäleta, kas ma meie esimesest pisikesest hüppetrennist siin olen kirjutanud. Igatahes, meil on olnud juba ka teine hüppetrenn, kus me hüppasime (taevas halasta) juba minu jaoks väga kõrget okserit, it was scary in the beginning ja siis meeldis hullult :D No ja härra Aramis vedas mind üle kõige ilma igasuguse kahtluseta. Oh boy, I love him so. Tegelikult oli meil päris keeruline parkuur tol päeval ja poni võime keskenduda ja mõelda ja mind mõista on hämmastav. Ma ei tea, millega ma nii ägeda poni ära olen teeninud. :)

3. Täna, 13.nendal reedel, käisime esimest korda härra pika elu jooksul mujal tallis trenni tegemas, Treiku taha, poni treikusse, väike sõit, poni maha, varustus selga, trenni. Ma stressasin suht palju ise eile, et kuidas ikka läheb ja mis toimuma hakkab jne, aga no ilma igasuguse põhjuseta :) Meil läks kõik nii, nagu poni oleks harjunud sellistes olukordades olema. (https://www.youtube.com/watch?v=FgazNAmgl4Q )

Lisaks nendele kolmele sündmusele oleme me muidu ringi tuterdanud, natuke maastikul käinud, natuke niisama üksteise seltskonda nautinud, natuke trenni teinud ja.. nii ongi hästi! Iga korraga ta tuleb järjest rohkem mulle vastu, nüüd on juba nii, et kui talli juures päitsed võtan, hakkab poni vaikselt heinarulli juurest värava poole tulema.. see on nii võimatult armas :) He's the best!

Palju pilte tuleb nüüd siit:

Mu meelest nagu ...that face says it all!