To be your friend was all I ever wanted.

Meil on viimasel ajal nii ägedalt läinud, just nagu natuke trennivälisemad tegevused. I've loved every minute of it.

Pühapäev on väga hea päev teha kokkuvõte eelnevast nädalast ning proudly will I present our days of hard work, not so hard work and just fun times. Tänane oli muidugi kirss tordil, stay tuned!

Esmaspäeva on raske meenutada, sest see oli juba nagu niiii ammu, aga kui ma nüüd ei eksi, siis käisime me esmaspäeval maastikul.

Teisipäeval oli meil maatöö päev ning Aramis oli suhteliselt ähmi täis, aga väga cool, sest energiat oli tal palju :) nautisin,

Kolmapäev ja äge superkuu. Plaan oli minna ratsutama. Sadul selga, nöörpäitsed pähe ja platsile. Kell 20.00 platsile jõudes sai selgeks, et platsi pinnas on jäätunud ja seal trenni teha on praktiliselt võimatu. Tuled kustu ja põllule. Superkuu valgustas meie ägedaid seikluseid ööpimeduses. Ma ei ole ammu tundnud ennast nii...osana sellest maailmast, no ma ei oska seda seletada, aga mingi...rahulik, hea, samas veidi kõhe ja nagu... kummaline. Olen ammu tahtnud kuuvalgel ratsutada (jah, olen juba saanud kuu, ratsanikud, kuuvalgel ööl nalju!), aga no sellist võimalust kuidagi ei julge tavaliselt kasutada, sest hirmus ju ka veidi ja üksinda ja äkki poni läheb paanikasse ja äkki kuskil põllul on metsloomad ja äkki on mingid augud ja asjad, mida me ei näe ja.. no palju agasid, mille ma sel korral suutsin maha suruda. Hea oli! Poni algul veits pabistas, aga väga kiiresti loobus murest! Nautisime krõbedat jalutuskäiku. Hull bonding time also!!

Neljapäev oli ponil puhkepäev ja meie Ekkega saime linnaloa ning tagasi tulime alles reede õhtul.

Reede õhtu aga oli siiski trennipäev! Justkui tundus, et platsi pinnas on sulanud, aga kuna oli jälle hilisõhtu, siis proovisin kiirelt sadulata ja valjastega) sõitma minna, enne kui olukord muutuda jõuab. Well.. platsile jõudes oli pinnas juba suht jääs. 20 minutit...seriously. Seega tegime enamjaolt sammutrenni ja pärast käkerdasime nii, et poni oli täitsa lahtiselt. Ta oli nii amazing igatepidi, meil oli väga lõbus ja võimatu oli jääda neutraalseks, sest nii ...happy times :) Sellest päevast on mingi väike video ka, see on siin: https://www.youtube.com/watch?v=7rsla2M3k18

Laupäeval olin palavikus ja mister ei lubanud trenni minna :( Päeval õnneks olin teda süganud ja patsutanud ja nunnutanud.

Täna, pühapäeval, oli meil plaan teha kavaletitrenni, aga me võtsime hoopiski eilse ärajäänud trenni kavva. Ehk siis põllul galopitrenn. Ei midagi muud, kui väike tavapärane võhmakas. Jep, tundub suht pointless, eks? Wrong. See sama põld, kus härra ükspäev mind paar korda alla üritas visata, oli see, kuhu me läksime. Hull tuul oli ja poni oli veidi ähmis, aga sellest hetkest, kui ma talle selga istusin (ja ta oma esimese õuntsi põske oli pistnud), he never put a foot wrong! Hämardus väga kiiresti ja põllult ära jõudsime pimedas. Tegime suure ringi sammu ette ja siis hakkasime traaviga pihta. Kuigi poni oli küllaltki ärevil, oli ta samas nagu kontrolli all ja väga pehme, vastav ja ..mõnus! Ja galopis, oh.. ta oli täiuslik. Ta väsis küll imekiiresti, sest palav oli ka jms, aga no viimane galopisirge oli nagu NII hea rütmiga ja ma tundsin, et ta natuke tõukab ka (ja ei jooksnud isegi neljataktilist galoppi, wheee!!) ...oh, it was amazing. Seal ka lõpetasime, tulin alla ja jalutasime koju. Tekk selga, jalutasime veidi aega ja siis poni boksi puhkama ja sööma. Istusin pikalt temaga seal ja ta lihtsalt nösserdas mu juukseid ja oli kaisuponi. No nii vahva. Nüüd peangi kirjutamise lõpetama ja minema ponipoisse sisse tooma :) (ja tüdrukuid)

Renderist, kes on ka, by the way, tubli poiss, räägin järgmisel korral! :)