"Badlands are treating us good"

Täna sadas terve päeva lund.
Selle asemel, et olla kohutavalt masendunud, tegin ma endale ülesande teha väike miniprojekt ning pildistada üles kõik hobused, kellega ma tänase päeva jooksul tegeleda jõuan. Kokku ma võiksin jõuda tegeleda 5-6 hobusega, aga tavaliselt nii mitmega ei jõua. Vahel ei jõua isegi ühegagi, kuigi see on pigem harv juhus.

Kogu selle miniprojekti mõte seisneski selles, et olenemata sellest, et õues on rõve ja külm ja väga märg, on nad ikka nemad. Ilusad, head, õpihimulised, uudishimulikud ning alati väravas vastas. Vaatamata sellele, et ma veidi mossitasin ja ennast õue vedada ei tahtnud, tahes-tahtmatult muutus see rõve plöga, mis näkku tuiskas, poole talutavamaks, kui esimene poni käes oli.

Ehk siis - just to make a project out of the idea of not being a fair-weather rider but an actual horseowner and to show that they are as cute and loving as always and the weather or whatever it is, is never bad enough to make it not worth a while.

Tegeleda jõudsin kolme hobusega ning lisaks andsin trenni. Kahju, et ainult kolmega, aga nagu ikka, asi seegi ja alati võimalus järgneval päeval ennast parandada.

Olen kaua plaaninud teha postitust kolmest hobusest: Render ja märad. See peab aga ootama ja kuna see on tundunud aega ja mõttetegevust nõudev postitus, olen seda edasi lükanud nii väga kaua. Sestap nüüd siis selline kiirversioon. Ehk jõuan kunagi pikema tutvustamiseni ka.

Nüüd aga nendest kolmest, kellega täna tegeleda jõudsin.
Esimene oli mu kolmene mära, Jalinda (Jazzy/Jassu), kes nüüd juba natuke räägib eesti keelt. Kuna nad olid täiesti käsitlemata, siis meie trennid praegu on väga lihtsad. Natukene ta juba oskab kordel ka käia, aga tänane plaan oli võtta neiu puhastusse, teha kõik kabjad ära, jalutada natukene ringi ja siis koplisse tagasi. Kõik läks plaanipäraselt ja pildi tegin ka.

Võite ette kujuada, kui lihtne oli vähekäsitletud hobust üksinda seisma saada
endast vähemalt 5 meetri kaugusele :) Olen uhke J. üle.

Järgmisena võtsin teise kolmese, aga seekord siin juba mõned korrad mainitud Täpi. Härra Täps jäi oma munadest ilma mõned päevad tagasi ning on nüüd hoolega liigutuses käinud, et paistetust hoida ilusti kontrolli all. Talle väga meeldib tegelemine ja kuna tema on vastupidiselt Jassule pigem palju tegeletud, siis pildi tegemine raskusi ei valmistanud. Puhastus, platsil väike korde ja siis natuke kolasime metsakoplis ringi for the fun of it :) I thoroughly enjoy this little dude!

Väike vapper märg kolmene ruun.

Ja viimasena jõudsin täna tegeleda väikse Aragoniga, praegu ma olen uuesti hakanud temaga maast tegelema. Kuidas ja kuhu see meid viib, who knows. Temaga me tegime põllul veits kordet ja pärast lasin ta karjamaale lahti veitsaks ka, kappas natuke ringi ja oli rõõmus ja äge.

I love this face so much, noh. 

Homme saab härra Aramis 15 :) Ja esmaspäeval on uus tartus käik. Eks ma siis hiljemalt proovin kirjutada meie sünnaelamusi ja sellest, mis infot me kliinikust saime.

Palju on küsitud, et kas ma olen rõõmus, et ma olen kodus tagasi. Ma ei oska sellele vastata. Jah ja ei. Ma igatsen seda hobukultuuri, mis seal on ja seda, kuidas everything is horsey. Ja oma tööd ja töökohta ja fototöö võimalusi! Väga. Ma ei igatse üüritallis olemist, üldse mitte.  I guess see on parim lühike vastus, mis ma anda suudan.

Mõnusaid pühi!