Vahel tuleb ikka päris suur masendus peale kui on tunne,et kõik valikud on läinud ja midagi kaotada enam polegi.Aga tegelikult on mul kõik ju alles, olukord on lihtsalt muutunud väga palju keerulisemaks kui ma seda oleksin oodata osanud .
Aramise jalad ei parane.Üldse! Ainult hullemaks,kui kuhugile poole. Ma ei saa aru sellest, kuidas saab olla nii,et keegi ei tea. Ma saan aru, et ei osata aidata - aga miks me ei tea ikka veel,mis meil on?Olen siin kuulnud igasugu vetidest ja paljudest välismaa inimestest ja kliinikutest.Kõige õudsam on muidugi see,et öeldakse,et väga paljud arstid küll teevad mingeid süste/ annavad ravi - aga diagnoosi ei saa, täpset selget seletust sellest,mis Su hobusele haiget teeb või mille tõttu on tekkinud selline olukord. Üldiselt hakkab mu hetkeline positiivsuse laine otsa saama ja iga kord kui ma Aramise juurest tulen, on kurb.Vastik ja kurb,sest Ara on alati nii hea, soe ja oma.Nostalgia ja rahutus ja see,et..mis saab kui?.. Nii vastik,ma olen hakanud vaikselt talli vältima.Käin hüürus võõraste hobuste juures ( no mitte nii väga võõrad enam,eksole) palju sagedamini ning ilma igasuguste hilisemate tujuhoogudeta. Täiesti lõpp.
Mul on nii raske kirjutada,sest juhe on koos. Sõin mõtlemise asemel terve paki domino küpsiseid ja nüüd on süda nii paha,et ei teagi mis teha.
Jäin vanu pilte vaatama ( liiga tihti juhtub seda) ja hakkasin mõtlema - kurat ma isegi ei mäleta,kuidas taga varustusega sõita oli.Mitte,et selles midagi väga halba oleks - lihtsalt ehmusin selle mõtte peale kuidagi,et ma ei teagi,kuidas ta varustusega sõita oli.Piltide järgi tundub..täitsa okei :)
Imeilus on ta, vot mis.
Ning nii palju näete te siis siin juba nii mõnelgi korral mainitud Ritat . Ta on väga kift.väga väga.
Ma peaksin selle möla lõpetama,sest päriselt - muidu ma ei lõpetagi seda. Ma olen seda üle mingi tunni aja ikka siin vahtinud. Kui mõttetu see tegelikult on, üritad öelda midagi,mida tegelikult nagu öeldud ikka ei saa - vahet pole,kui palju üritada.
Ma leian,et see kirjutamise üritus kukkus jälle läbi , varsti proovin jälle.
Pai mu paidele.
aga kas sa teda välismaale viinud oled proovinud. Äkki seal leiad abi :)
ReplyDeleteOlen kontateerunud mitme välismaa arstiga ning soomest öeldi mulle,et ei ole mõtet viia sinna,sest kõik mis teha saab,on eestis juba tehtud.Magnetresonants oleks asi,mida saaks veel proovida - võimalus siis saksamaal seda teha,aga kui tuleb ise maksta,siis on see suhteiselt utoopiline mõte, pean niigi teda ise üleval ja ei kujut praegu ette seda võimalust. samas uurin seda endiselt ning kui tekib võimalus,siis kasutan seda :)
ReplyDelete