Nii mõnigi teist ehk teab, et aastaid on olnud Aramisel probleeme erinevate käiguvahedega. Osad neist diagnoositud, osad mitte (kuid kõiki oleme proovinud diagnoosida sellegi poolest) ja noh, ütleme nii, et kogu see tema ratsahobuse karjäär on olnud pigem künklik kui smooth sailing. Aga see-eest kõik see töö, mis temaga teha olen saanud, on olnud nothing but a tribute to this horse. Needless to say, et ta on imeline hobune ja ma väga tahaksin temaga töötegemist jätkata. (Siinkohal ilmselt kõik juba mõistavad, kuhu see jutt läheb)
Käisime eile kliinikus Aramisega. Põhjuseks see, et ta on aeg-ajalt koperdama hakanud tagumise otsaga, tal on raske tagumisi jalgu keha alla tuua ning vaatamata füsiole ja kõigele, on ta nõrk ja pigem mitte väga edasipürgiv (eriti platsil). Otsest longet või käiguvahet tal tuvastatud pole.
Läksin sinna mõttega, et raudselt arvatakse, et ma tulin nende aega raiskama ja blablabla, aga ma pean ütlema, et ülimeeldiv kogemus, Niiii äge kliinik, nii asjalik personal ja see veterinaar, kelle poole pöördusin, on põhja-inglismaa juhtiv orto ning eilsest alates võin julgelt öelda, et saan aru, miks see nii on. Uskumatult äge tüüp! Ja kui sinna minnes ma natuke arvasin, et noh.. mõnikord osavad inimesed ei ole kõige suhtlusaltimad või midagi, siis vastupidiselt mu eelarvamusele, tal oli küll ekstreemselt kiire, aga ta oli nii meeldiv, kohe teadis hobuse ajalugu ja kõike, mida nad kuulnud olid ning mingi tore noor tsikk võttis poni enda kätte, jooksis taga edasi-tagasi, kordetas teda jms (nii imelik oli näha Aramisi võõra tsikiga, aga olin ta üle väga väga uhke, he behaved nagu mingi superhästi. va see, et ta kisas kogu aeg haha), kuna ma jäin vetiga ja ta sai mulle siis nagu kohe rääkida, mis toimub ja kuidas ja mis me edasi teeme ning mida ta näeb.
Minu suureks rõõmuks ei öelnud ta, et olen tulnud niisama ja et ta ei näe minu muret. Vastupidi, ta ütles, et ka tema meelest on ta tagant natuke short ikka ja et tema esimene arvamus oleks, et äkki on põlvedes miskit. Pihtas-põhjas. Ei ühtegi ebavajalikku liigutust, ainult õiged röntgenid ja vastus oligi teada (thank god, sest kliiniku külastus siin pole teab mis odav lõbu...)
Aramisel on mõlemas põlves artriit, ühes tugevam, teises vähem tugev. See ei ole mingi surmaotsus, küll aga tähendab see seda, et härra läheb pensionile, at the sweet age of 15. Kas see peab nii olema? ei pea ilmtingimata, sest valuvaigistite najal ma võiksin teda sõita edasi. Ja ehk ma kord nädalas proovin taga metsas ka käia jalutamas, et teda natukene konditsioonis hoida (mis on soovitatav noh..kuidagi.võib-olla) ja seda pean tegema nii, et päev enne ja samal päeval saab valuvaigisti. Soovitati jätta poni vabapidamisele, et ta võimalikult palju ise liiguks ning vet arvas, et aasta-paar ikka võiks ta tunda ennast veel täitsa mugavalt ilma liigesesüstideta. Eks see muidugi paistab.
Noh, mis seal ikka. I will just need to learn to adjust ja kuigi ma olen pisut kurb, siis I will still have him ja we will have some safe and slow fun.
So people - important lesson - IF you feel that something is off, it probably is! Ükskõik, kas vahepeal kahtlus väheneb, ükskõik, kas teised arvavad, et it's not the case. if YOU feel it, it's worth investigating!
Umbes nüüd saab meil ka 14 aastat teed koos käidud. It has not been the easiest journey, but it definitely has been the coolest, awesomest, best one! Would not change it for anything. EVER.
Lähen nüüd õue, sest füsio tuleb ponisid üle vaatama. Loodame siis, et kõik ponid on igati okeid :)
aa, mingi kliinikupilt on siin: Miisu
Aramis on kahtlemata õnnelik hobune, et tal nii hooliv ja tähelepanelik omanik on :)
ReplyDeleteAitäh sulle, et sa UK ratsaliitudest ja elust kirjutasid :) Pony clubist tahaks veel kuulda :)
Kõike head!
Haha, Pony clubist eriti palju ei teagi, sest ... kahjuks või õnneks, olen ponieast väljas. Palju igatahes korraldatakse ja toimub seal, see on lahe! Teine asi, mis siin suuuuurt rolli mängib, on Showing - no sellest ma tean veel vähem, aga no ongi mingi täiesti uskumatult suur haru, kus kõik käivad villaste tweed jacketitega ja valtrapita ja sõidavad ringi ja no... päris naljakas on. Kahjuks olen sellega kokkupuutest ilma jäänud ning väga pikalt ei oska rääkida, aga mõni hea tuttav tegeleb sellega ning on väga into it. suured klassid ja palju rahvast ja palju cob'e ja welshe ja isegi shetlandeid ja in hand showing ja mingi ...it is a big thing :D
Delete