Tegelikult on see samuti üks nendest asjadest, mis mind kunagi palju vaevanud on. Mingi aeg olen ka ise tundnud motivatsioonipuudust ja sellest isegi siin kirjutanud. Teate mis? Bertha, kui ma ei eksi, ütles mingis kommentaaris, et "tegeleda kas või 10 minutit on parem kui üldse mitte" ja to be fair, see on mind nii mitmestki "appi ma ei viitsi" punktist läbi kandnud. Alati, kui lähen, et midagigi korraks teha, ma satun hoogu ja unustan ennast tegelema anyways. Nii juhtubki, et tihti jõuan koju läbiligunenuna ja mees jälle ahastab, et no milleks nii.
Meil on siin räme torm, juba 5ndat päeva (ja tõenäoliselt jõuan postituse postitamiseni väga palju hiljem kui täna, so... out of date information). Hobused (well, teiste hobused) õues ei käi ja lund ja igast muud jura vahepeal sajab ja elu on nagu seisma jäänud. Pean tunnistama, et Eestis sellist tuult muidugi sageli ei koge, aga no ma ei oska elu sellise asja pärast päris seisma jätta. Ükspäev just tuterdasin Aramisega ringi ja ta keeras külge tuule vastu päris mõnusalt. Täitsa huvitav oli, vastu tuult sõites tahtsin täiega ümber kaela võtta ja nö vähem tuuletakistust, lõbus!
"Fair Weather Rider" on siin mingi termin, mida kasutatakse suht laialt. fair weather dogwalkerid on ka. Termin ise suht self-explanatory, aga selgituseks igaks juhuks mainin, et kasutatakse siis nende kohta, kes ratsutavad siis, kui vihma ei saja või siis kui pole tormine ... või no põhimõtteliselt when conditions are right. Ma pean tunnistama, et kui olin oma motivatsioonimuredega hädas ning sellest ka siia kirjutasin, siis olin kindlasti üks neist. Fuhh, lund tuiskab, fuhh, vihma sajab.. Nii lihtne on lihtsalt mitte minna, sest conditions are not perfect. Aga kui see motivatsiooni ja distsipliini vaheline seos kuidagi paika loksus ja ma lihtsalt tuimalt ennast kontrollisin ja ei tekitanud endale võimalusi, kus tuuleke oleks olnud midagi, mis annaks mulle vabanduse mitte minna tegelema oma hobustega.
 |
| Ma olen päris pikalt pannud kirja ka lihtsalt kuupäevaliselt, et millal ma midagi teinud olen. Pigem lohakalt kui detailselt, aga lihtsalt, et mul oleks võimalikult hea ülevaade sellest, kuidas üks või teine nädal läks ning mis tehtud sai. Eks ma detailsemat plaani sellest, mis päeviti täpselt midagi toimib, teen ka, aga need on üldjuhul pikaajalisemalt ette mõeldud ning neid sellisesse lühikokkuvõttesse tavapäraselt kirja ei pane. |
Pean tõdema, et see saab harjumuseks ikkagi väga kiiresti. Ma arvan, et 3-4 nädalat oli sellist aega, kus ma pidin ennast veidi rohkem sundima, et tekiks mingi konkreetne rutiin oma hobustega ikkagi igapäevaselt tegeleda. Aga it's a continuous thing ja käib lainetega.
Kuna ma olen nüüd mingi 2 kuud praktiliselt mitte ratsutanud, sest Aragon-ponil pole sobivat sadulat, olen pidanud taga maast toimetama. See on omakorda toonud kaasa piisavalt palju lühiajalist motivatsioonilangust (no tahaks ju trenni teha hullult, sest nii lahedad treenerid - proovin trennidest ka mingi postituse kunagi teha), aga proovin sellest vaikselt läbi tiksuda ja mitte väga ennast morjendada lasta. Aga siinkohal ma pean ütlema et krt, Ingrid Randlaht üksinda teeb Eestis suht tubli tööd ikka, sest 2 kuu jooksul pole mul õnnestunud sadulat leida, kuigi passijaid on palju, sadulaid on väga palju ning teenuste tase in general on ikkagi olnud väga kõrge. (Mu hobuseid värknud sepp võiks minuga eesti kolida, mu hobuste füsioterapeut võiks samuti eestis olla kui ma seal olen.. palun)
Ma olen proovinud ponile järgnevaid sadulaid:
* K&M 17" dressage
* Black Country 16.5"
* GFS working hunter 16,5"
* Ryder 16,5" Working hunter saddle
* K&M 17" dressage
* Black Country 16.5"
* GFS working hunter 16,5"
* Ryder 16,5" Working hunter saddle
* Thorowgood pony club 16,5"(so far kõige parem, aga õlale ei jää ruumi üldse)
* Bates cair GP 16.5"
* Bates cair GP 16.5"
* Albion SL dressage 16.5"
Lisaks neile oli mul tellitud Silhouette sadul, mis on custom made. 16,5" dressage saddle. Tore! Käisid mõõtsid poni ära, tegid template'i ja siis 3 nädala pärast jõudis sadul. Sadula saabumise ajal mind kodus ei olnud, küll aga oli mu tubli mees nõus poni hoidma kuni nad seda talle selga proovisid. Ma ei oska öelda, kuidas on see võimalik, et nad arvasid, et see istub hästi, aga sain rõõmsa kõne, et sadul ootab ning õhtul paningi selle sadula siis ise ponile selga, et ta kordele sellega saata ning vaadata, kuidas asjad on. Sadulat selga pannes olin ma ikka väga pettunud. Vöö rihmad jooksid 5-8 cm liiga taga (vähemalt) ning sadul oli kohutavalt tasakaalust väljas. Kordetasin mingi 2 minutit ning selle ajaga see sõitis tal praktiliselt üle turja. Kõne valmistajatele ning järgmisel päeval olid nad kohal. Surprise-surprise.. " aaaaa, sadul vastab joonistatud template'ile, aga template ei vasta kahjuks hobusele... Oh, are you freakin serious!? Novot, nii palju siis sellest.
So pikk jutt kokku võetuna - raske on olla motiveeritud, kui plaanid ja eesmärgid täitmiseni ei jõua, sest lihtsalt pole võimalusi. aga muud polegi, kui tuleb leida mingi muu eesmärk ja töötada siis selle nimel, mille nimel saab töötada. Seega me toimetame maast ja loodame, et me kunagi ikkagi saame veel neid ägedaid trenne nautida. Ümberhäälestamine on raske, aga I must say, et meil on maast ka täitsa lõbus.
Mingid pildid ka siia for funsies
Lisaks neile oli mul tellitud Silhouette sadul, mis on custom made. 16,5" dressage saddle. Tore! Käisid mõõtsid poni ära, tegid template'i ja siis 3 nädala pärast jõudis sadul. Sadula saabumise ajal mind kodus ei olnud, küll aga oli mu tubli mees nõus poni hoidma kuni nad seda talle selga proovisid. Ma ei oska öelda, kuidas on see võimalik, et nad arvasid, et see istub hästi, aga sain rõõmsa kõne, et sadul ootab ning õhtul paningi selle sadula siis ise ponile selga, et ta kordele sellega saata ning vaadata, kuidas asjad on. Sadulat selga pannes olin ma ikka väga pettunud. Vöö rihmad jooksid 5-8 cm liiga taga (vähemalt) ning sadul oli kohutavalt tasakaalust väljas. Kordetasin mingi 2 minutit ning selle ajaga see sõitis tal praktiliselt üle turja. Kõne valmistajatele ning järgmisel päeval olid nad kohal. Surprise-surprise.. " aaaaa, sadul vastab joonistatud template'ile, aga template ei vasta kahjuks hobusele... Oh, are you freakin serious!? Novot, nii palju siis sellest.
So pikk jutt kokku võetuna - raske on olla motiveeritud, kui plaanid ja eesmärgid täitmiseni ei jõua, sest lihtsalt pole võimalusi. aga muud polegi, kui tuleb leida mingi muu eesmärk ja töötada siis selle nimel, mille nimel saab töötada. Seega me toimetame maast ja loodame, et me kunagi ikkagi saame veel neid ägedaid trenne nautida. Ümberhäälestamine on raske, aga I must say, et meil on maast ka täitsa lõbus.
Mingid pildid ka siia for funsies
 |
Meie väike Domino, kes nüüd laupäeval läheb oma päriskodusse.
Kas soovilugusid ka saab? :)
ReplyDeleteKirjuta, kuidas Inglismaal on kohalike tõugudega ja eriti ohustatud tõugudega- kas neile on kasutus leitud, kuidas? Mis on sealsed probleemid, kuidas toimetavad kohalikud ratsaspordiklubid ja alaliidud? Kas UKs on ka harrastajad bling-bling ambitsioonikad mini GP radade sõitjad või on kahe jalaga maa peal?
Niii väga rõõmuga kirjutan küsitud teemadel nii palju kui oskan! :) Niiiiii vahva, et on huvi!
DeleteKas sa tekna haflinger mudelit oled proovinud ?
ReplyDeleteVõi raamita easytrek ?
Deleteojeee, sooovitused - Teknat olen kunagi ise proovinud, Aragonile mitte. Mulle vääääga ei meeldinud ta istuda üldse kahjuks, aga kui vähegi kuskil näen proovimisvõimalusega sellist mudelit, siis haaran härjal sarvist!
DeleteRaamita sadulat sellele ponile selga ei pane, ta on niiiiii friiki seljaga, selgroog veits tundlik (läheb veti poolt läbivaatamisele ka selle pärast asap, füsio läbivaatus done) ja no näiteks sadulata ratsanikku ei kanna (the moment your seatbones touch his back, he'll fly off) .. No vähemalt ei ole ma seda valmis proovima veel nii pea, kuna ta on ikkagi vähe aega töös olnud ja algupärasest konditsioonist tingituna siiski 6-aastase poni kohta äärmiselt nõrk. Õudsalt tüütu ikka küll, aga no ta on seda peavalu väärt, ma olen kindel.
On küll tüütu. Omal nahal tunda saanud. Sain ka ca 12 sadulat läbi proovida enne kui miski sobis. Ja see oli tekna. Pole nüüd teab mis unistuste sadul aga vähemalt hobusele sobis :D Õe hobuse Kentaur Ithaka sadulaga ei anna väga võrrelda....
ReplyDeleteTa tundub sul jah jube püss olevat aga samas tore näha, et keegi reaalselt viitsib sellist vaeva näha. Vaatan tihti teenust pakkuvate talude/tallide hobuste sadulaid ja jätab soovida. Üleüldse ma imestan kuidas need hobused üldse liiguvad veel.
Regne
Tekna jah millegi pärast mulle ka nagu väga ei istu... Kui Aragon lõpuks on rõõmus sellega siis that it may be, aga no ma siiski veel lootust ei kaota (rõhk sõnal veel). Püss on küll, piisavalt temperamentne muidugi ka. Kahju on, et kogu see aeg praegu raisku läheb, juba kolmas kuu jookseb, kus ta regulaarselt tööd ei tee ja oma iseloomu ja temperamendi tõttu tema puhul on pigem tähtis regulaarsus. :( No ehk ikka millalgi saame uuesti pihta hakata, kuigi kuna kuue aastasena ta noori hobuseid sõitma nii või teisiti ei satu, siis... otseselt kiiret nagu polegi.
DeleteIkka häda ja viletsus selle saduladraamaga :D
Ma olen täheldanud, et mida vähem kotib, mis varustus hobusel on (ja kas sobib või üldse ei sobi), seda vähem probleeme. Ignorance is bliss. :)
Mul ka sadulasaaga, ca 15 sadulat proovinud ja mööda Eestit edasi-tagasi saatnud ja 2x Sadulaauto käinud ja jubedalt on kopp ees... Ma olin 100% kindel, et sünteetilist ei taha aga see Tekna võib mu päästjaks osutuda :D
ReplyDeleteMulle vist isegi nende poniliste puhul sünteetiline meelib - hea kerge. Ja istumist otseselt isegi nagu ei häiri, aga no krt ma ei tea, miks, aga tekna mulle üldse ei läinud. Muidugi Aramise seljas väga vähesed sadulad üldse lähevad peale, sest ta on iga kord lihtsalt kümme korda rohkem sääre taga, kui on sadul vahel ja no ei teki mingit erilist joovastust, kui hobune kuskile ei lähe. Aga ma ei tea, minu jaoks oli veits.. kandiline istuda? :D if you know what I mean. ma ei tea, või nagu see twist oli veits lai või ...ma ei oska öelda, no ei mäleta väga hästi ka. No muidugi praeguses olukoras, olles maha molutanud ilgelt palju aega, võtaks selle tekna küll, kui keegi garanteeriks, et see väiksele tüübile sobiks. Kohe võtaks ja üldse ei viriseks :)
Delete15 sadulat - no vau! mul on vist veel pikk tee minna. oeh.
Mina avastasin, et mulle endale sobib väike iste. Sadulat otsin hobusele ja tal seljapikkust nagu jagub aga kuna ma ise lühike, siis reaalselt loksun suurtes sadulates. Muidu on mu tagumik väga pretensioonitu, sest olen harjunud sõitma igivanade kõvade Stübbenitega ja väga meeldivad :) Samas mulle just meeldib pigem laiem twist.
DeleteMida ma tahan öelda, on see, et paljude sadulate proovimine ja just mitme sadula järjest proovimine annab tegelikult selle võrdlusmomendi. Kas endal on hea tunne, kas hobune jookseb mõnusalt, ilma erilise soojenduseta täisistaku proovimine - mina nägin hobuse reageeringus arvestatavat vahet. Iga ratsanik ja iga hobune on individuaalsed, ära kuula väga soovitusi vaid proovi KÕIKE, mis võiks sobida, sh eri mudelid ja eri suurused.
Sadulate proovimine on hästi mitme otsaga asi. Minul näiteks Aramisega ei oleks probleemi seda teha, küll aga on see probleemiks Aragonile, kes ei ole väga hea seljaga hobune ning isegi üks-kaks trenni mingi sadulaga, mis näiliselt isegi kõige hullem ei ole, tõmbab ta krampi ära. Ta ei kannata üldse vahetuvaid sadulaid. Ega mittesobivat sadulat. Ega sadulata inimest. Eks muidu oleks vähe lihtsam temaga ka. Võtaksin järjest ja prooviksin läbi, sest proovimisvariante siin justkui on. Praegu proovin võtta valikuliselt, proovida talle selga, kui tundub, et pole hull, siis proovin kordel vaadata seda ja kui siis ka veel mingi lootus on, siis proovin seljast. Üldiselt aga selleks ajaks enam väga lootust pole.. Nüüd ühte sadulat proovisin hiljuti seljast ka, mingi 10 päeva tagasi. natuke liiga kaarjas oli ikkagi talle, aga man I got to ride my pony... tore ikka.
DeleteHomme tuleb vet ta selga uurima for funsies, sest noh... Eestlased üldiselt ikka nii tundlikud pole. Eks siis paistab, kas tegemist on ülitundliku hobusega või on seal mingi muu mure.