Armastan.

Ma ei teagi, nagu. Kuidas see võimalik on?:) Ma tõesti ei tea. Viimased paar korda,mil ma oma poni juures olen käinud,olen ma saanud sealt rahu, hea tuju ja kõike,mida soovida võib. Eile ratsutades käis korduvalt mõte läbi peast,et ..Miks ma seda üldse teen,miks ratsutan. Ja vastata polegi osanud. Pean hakkama endale uusi väljakutseid ning ülesandeid mõtlema.Ei,mitte ainult endale vaid ka hobusele.Seejärel läksime maastikule jalutama.ilma varustuseta. Jep,esimene kord päris ilma. Ta kartis palju kõike,ehmatas mõned korrad ja kui ta seisis ja ennast krampi tõmbas,siis kohati ta jalad värisesid, ta ei ole maastikusuksu päris,aga temast saab! mina küll usun,et saab! Teen kõik endast oleneva. Lisaks hüppasime enne paar korda ühte takistust kuhu peale suutsin ta suunata lihtsalt ilusas rahulikus galopis,kõik oli nii ilusti. Imeline,lihtsalt. polegi muid sõnu.Keeruline on kirjeldada midagi,mis on kirjeldamatu.We have our good and our bad days ,but.. we'll make it through everything, i know we will! if anyone will then its us. Kuus aastat and forever more! Ja nüüd on kell nii palju,et mõtlen suunduda trenni :) Jään terveks nädalavahetuseks sinna, usun,et tuleb hea nädalavahetus. Fakt on see,et temaga saabki ainult hea olla.See,et mina ei oska ja siis närvi lähen..se on lihtsalt äärmiselt hale!

You make me happy.

Found you again,kallis

Its you.
Ma pean ennast kokku võtma,kõik peab korda saama.ja ma tean,et saab ka.
Ja nii,nüüd siinkohal palun võtke sõna kõik inimesed,kes üldse midagi rautamisest teavad ja arvavad.aramisel on kahes esimeses kabjas jälle lõhed.iga kevad/suvi.peakin rauad panema? pole hullu,aga pole ilus ka.

Ma kirjutaks teile siia maailma kokku,kui ma hakkaksin seletama, kui väärtuslik poiss mulle on,aga ma ei hakka seda tegema,sest kallis jevgeni onegin ootab lugemist ja kirjand kirjutamist.
ma armsatan teda. to pieces. elu lõpuni.

Täna ratsutasin (nö ratsutasin) kolme suksuga juba:)
Go Riks ( esimest korda inimene seljas..)
Go Mooses ( mm...viies kord vast?)
ja ARAMIS:)

tore.

I'm never letting go.

Kui keegi on parem,kui olla saab ja tohib.

Without You I'm nothing!

Palju õnne musi. Seitsmene juba-ei teagi,kas kurb või rõõmus su sünnipäeva üle..pigem vast kurb,need kuus ja natuke aastat on liiga kiiresti läinud.Minu oma oled,minu kõik,minu !!!!

Ja see ämbritäis nänni,mis sulle sünnipäeva puhul sisse läks... noh. hope you enjoyed it.. ma igatsen sind reedeni ...nii üle kõige...

And times like these you're all im looking for!

a r a m i s.

See on saladus,sa tead.

the world is ours.I love you more than anything else in this fuckin world.You know. Can't wait to see you again.
Thanks for being you,thanks for giving me something to work with,thanks for being by my side.Thanks for reminding me
whats important in life. Thanks for always making my day.Thanks for letting me to have you.

I'll never let you go. never ever. and you'll always have me by your side.

Temmi ,tule juba.

Ja Anne-Mari,tulge ruttu.
Nägin unes paradiisi.Ja pikema mõtlemise peale... ma ju tean ,kus see on..minu jaoks. Lisan siia mõned paradiisi pildid ja jään ootama seda aega.Uuesti ja uuesti ja uuesti.. minu oma paradiis.

This is how you remind me who I really am!

Kolmapäev.Hommik.. ei,kool on liig. Ausõna,liig! Üheksa kuradima tundi seal asutuses- jääb ära. Magasin edasi.11nest sain maast lahti, tegelikult siiski väheke varem. Olin oodanud tänast juba nii kaua, poni juurde ju.Viimati nägin pühapäeval. Jooksuga riidesse,pudru söödud,pesus käidud. Sain emaga talli, supper.Proovisin esialgu natuke puid lõhkuda,kui sellega hakkama ei saanud,otsustasin hobude juurde minna. Läksin siis kõigepealt Moosu poisi juurde.Võtsin ta, läksime ringaeda. Puhastasin poissi kaua-kaua.Ta nautis täiega.võtsin päitsed ära puhastamise ajaks ja ta ikka seisis nagu üks nunnu poni ei kunagi varem.Siis tegin nii,et panin korde mõlemalt poolt päitsete külge ja nö ohjamise teema.päris hästi läks. siis natuke niisama tsillisime , siis hop selga.Jälle. poni ei teinud teist nägugi.Kõndisime mõlemale poole ringi sammu.Paar korda proovis tagant üles visata,aga keelasin ja saime hakkama küll. Tulin alla ,kiitsin paljupalju.Nii tubli poni.
Järgmine..ARAMIS! finally nägin teda, finally. nii igatsesin.Puhastasin..kaua.Istusin hanges ja puhastasin ta jalgu kümme minutit ikka.tegin pai.lihtsalt tegin pai,kaua.seisin ta juures ja olin niisama. käisin korra seljas ka,hoidsin kaelaümbert kinni ja ütlesin,et kunagi ei lase teda lahti.(obviously valetasin ju..:S ) siis viisin poisi koplisse tagasi . Sain pea selgeks mõeldud,mul oli nii vaja seda aega,et lihtsalt nendega koos aega veeta.Siis puhastasin veel ära Lupine,Haguri,Fiona ja ka Poseloni.. ja nii need neli tundi läksid. :)

Got my reason to hold on.

SÕNAD ON OTSAS!

Ja seda suurte tähtedega. Minu hobused,minu ponid! Südames,südames,südameeess! nagu ka see päike,mis õues on.Nii hea olla pole olnud juba.. teab,kui kaua!
Eile siis käisin kurtnas üle saja aasta,aramisekesega esimene kord sõitsin seal. Hüppasin selga, läksin ratsutama. ebareaalne,lihtsalt ebareaalne!! 2 näpu hobune, säärele tundlik,kõik supper.PARIM! ma lihtsalt sulasin seal seljas,muidugi omad head vead,aga ma sulasin.Lisaks sõitsin ma ka veel Moosesega, esimene kord kõndisime sammu ka,ta sai isegi enamvähem aru ja värki,kõik oli hästi:) supper,nagu lihtsalt.. pole sõnu.Ta pole enam tagant üles ka visata proovinud ega midagi,ma olen nii uhke ta üle.Õhtul läksime(andrakallis oli ka talnas) Riksi juurde,kes oli ka suurepärane. lihtsalt NII tubli poni!! Ja siis veel Temmi,kellega ka natuke kappasin- nii tore !

http://fotoalbum.ee/photos/aramisaramis/45432289- mida me teeme, ei tea! AGA PARIM!!! nii hea hobune,nii ilusti tasakaalustatud,perse kah,et ma ei oska. TEMA JU OSKAB! st ta on võimekas,küll me saame! KÕIKE SAAME!
POLE SÕNU! caps lock õnnest,nagu tegelt ka.

I LOVE YOU ,ALWAYS FOREVER!!!!!

Bravehearts.

Kallid,kallid ponid. Minu ponid.
Üllataval kombel on täna palju öelda.Juba kaua pole seda juhtunud,et mul midagi öelda oleks,aga ehk ma siis täna ütlen.
Igatsen oma paksut.Ma pole Aramisi juba mõned päevad näinud ning homseni pean vastu pidama.Arst pole endiselt käinud,ent köha olevat haihtunud. Tahan juba nii näha teda, nii väga.
Ja mu pisike poni-Rainbow. Ma olen nii uhke ta üle,nii uhke!
Me polegi midagi nii suurejoonelist korda saatnud veel kasemäel,ent ta on rõõmsam,rahulikum ja tasakesi ka tähelepanelikum..Tore! Täna käisin tal kõtuga seljas,mõlemalt poolt.

Nii siis,palun sadula soovitusi! kõigilt! nii palju,kui tuleb- kõik firmad,kõik tüübid,kõikkõik-laske tulla! sünteetiline mõeldav,nahast mõeldav-tahaks nii 15 000piiridesse jääda. Palun, kõike ootan huviga!

http://toru.ee/view/ee5ad74de21e :) kolimine.

You found me.

Kallis Aramis,homme saad maale,saad karjamaad tagasi,saad karjaelu tagasi.Ent me näeme siis vaid kolm korda nädalas, ma ei tea,kuidas see toimima hakkab,raske saab olema.Sulle tuleb õnneks ruttu arst ka sinna!Saame teada,mis su jalakesega on. Homme on sinu päev,koli ilusti palun:) Täna pakin õhtul meie asjakesed ka kokku ja vaatan kõik valmis. Kasemäel on tore, nii äge,et meile meeldis.Nüüd on Riksi kord proovida,äkki talle meeldib ka:) Loodame! Laupäeva hommikul siis kolin Riksi kasemäele Aramise asemel. Vaatame,mis ponipoiska sellest arvab.Igatahes, ka tema peab suureks kasvama:) Pisike,nagu ta on. Muutused on vajalikud,tõsi küll:) Aga ma natukene ei taha ka muutusi,ma ei taha,et ma Aramisi harvemini näen,ma ju ei saa niigi temata oldud. Muidugi õnneks on kõik nii lähedal ja enam ei lähe ka mingi kella kolmest pimedaks,muidugi kolmapäeviti lõpetan kooli alles viis,seitsmeks jõuaksin maale,siis ikka juba pime. Ma ei tea. Tegelikult on mu ponipoisid nii head.NII head!
Igatahes,Aramis.Meil saab kõik korda. Köhake peab ka ära minema,otsin õhtul su soojema õueteki üles,sest nüüd hakkad ju terve päeva õues olema.Muidugi on juba soe,aga..kilekas tehti ju katki:(
Peab midagi välja mõtlema,eks ma mõtlen!

Alati teiega ju,mu ponud! (LLLLLLLLLLLL)

Change is the law of life ..ütles mulle orkuti fortune.

Ja kõik muutub. Again...
Aramise köhatused ja longe on viinud asjad nii kaugele,et järgmine nädalavahetus saab ponipoiss maale!Jälle paksuse poole teel:( Jälle pole võimalust sõita, jälle jama. Kurat,ma ütlen! Pole just teab,kui õnnelik,aga ponile praegu paremat lahendust ei leia.
Ja kasemäele tuleb mu väike valge ullike.
Eks see näis,kuidas tema seal käituma hakkab..Ma olen suhteliset skeptiline,sest eelmine kord temaga tegeledes oli ta ikka päris notsu.Aga eks see näha ole.
Appi,kuidas mul pole jaksu kirjutada...
Täna käisime aramisega õues, superäge oli,nautisime viimast päikest.Pärast puhastasin, tegin paimusi, tegin söögi:) näitan pilte ka natukene.

Any remover of difficulties?

Minu kallis poni.
Järsku jõudis mulle kohale,et sain 18.Ja selle asemel,et rõõmustada, olen ma vaadanud läbi kõik pildid Ponist,mis mul on.Liiga kiiresti on läinud aeg, ma ei taha suureks saada.Ma tahan alati pisikeseks jääda,koos oma pisikese poniga.

Mäletan,kuidas alati ..lihtsalt iga jumala päev.. hiiumaal olles võtsin ma Ara koplist välja,istusin õunapuu najale ja lubasin tal õunu süüa.Istusin seal kaua, aegajalt tuli poiska minu juurde oma nosuga, pani õunaplöga pähe ja ajas mu niisama naerma. Olin 12 , südamesuksu oli minuga- kõik oli hästi.
Mäletan,kuidas alati... Lihtsalt alati oli tema kordetamine probleem ja me ehitasime koos Maiuga ringaia takistustes,et aidata tal meid mõista.Nikerdasime seda suhteliselt kaua,tuli teine viimane äbarik,aga poni ju siiski mõistis meid paremini.Olin 13, mu südameponi oli veel rohkem minuga, kõik oli hästi.

Mäletan,kuidas ...Alati enne hobuse kolimist kahetsen ma otsust hobust kolida,sest vahetult enne tralli tundub ta veel nii rahulik,harjunud eluoludega ja rõõmus. Nüüdseks on se peaaegu kadunud,ent ma kartsin Tema elu rikkuda. Mäletan,kuidas esimene kolimine Hiiumaalt mandrile läks kohutavalt,ent poni oli tubli. Kui kohale jõudsime,seadis end poni mugavalt boksi ja sõi heina. Juba järgmisel hommikul sai poni uue sõbra ja läks karja. Mäletan seda nii selgelt!
Olin siis äkki endiselt 13, kõik oli hästi,kuigi karjamaad jäid väiksemaks ja mänguaega vähemaks. Koos oli ikka kõik hästi,olgugi,et probleeme oli palju.

Mäletan,kuidas ...2005 aasta kevadel jõudis kätte üks päev,kus kõik tundus niivõrd selge,et võikski ratsutamist alustada. Võtsin kogu oma julguse kokku teades,et meil saab kõik hästi-ükskõik mis. Ronisin sinna selga esmakordselt,praeguseks on see aga juba nagu minu teine kodu:)
Olin siis 14 ning ei kahetse ühtegi tehtud otsust! Kõik oli hästi,sest ma uskusin temasse!
Mäletan,kuidas pärast poole juulini kestnud puhkust tuli teha julge samm ja teistkorda selga minna.Ma ju isegi ei kartnud, ma teadsin,et kõik on hästi. Terve suve väntasin rattaga vääna mäest üles iga päev, oma kalli poni juurde. Mäletan selgelt,kuidas ükskord poni isegi suure jooksuga minu juurde tuli,et päevase palavuse ja putukate käest talli pääseda, uhke tunne ikkagi,kui hobune Sinu poole pöördub.


Mäletan,kuidas jälle tuli kolida...Mäletan,kuidas sa hüüru oma koduks meelsasti võtsid.Mäletan,kuidas me esimest korda maneezis käisime,sa olid imetubli. Ratsutamine muutus sagedasemaks.Mäletan,kuidas kõik riidlesid,et ma nii vähe sinuga sõitsin- peaaegu üle päeva oli puhkepäev,ent..Mulle tundus vale nii noore hobusega iga päev ratsutada ja olen õnnelik,et teisi ei kuulanud! Olen õnnelik,et sa oled mulle nii tähtis,et Sinu pärast olen ma pidanud mõtlema oma peaga,uurima kirjandust,õppima inglise keelt,et ka väärtuslikumaid asju lugeda saada.. :)
Aga mäletad,kui me hüürus esimest korda õues treeneri trennis käisime?:) Kartsime mõlemad ju!
Mäletan,kuidas ...Alati riieldi,et saad liiga vähe füüsilist koormust,aga me ei suutnud lahti ütelda nendest maastikul jalutamistest,mida ma alati poniga koos ette võtsin.Poni oli küll käekõrval ebakindel ,ning vahel üritas ka joosta,minu olemasolust hoolimata. Aga kõik oli korras,sest õues paistis päike ja meile meeldis kahekesti koos veedetud kvaliteetaeg.Tähendab,vähemalt minule meeldis ning tagasivaadates sellele kõigele tundub,et ka sinule meeldis.
Olin vist endiselt 14 ,ning sina endiselt 3! Olime väikesed,aga tublid. Oleme endiselt,onju,ponipoiss!
Mäletad,kuidas üks trenn muutis peaaegu kõike?
Mina küll mäletan..Mäletan,kuidas ühe trenni tõttu hakkasin ma otsima kõiki muid võimalusi.Alustasin lihtsalt pehmemalt sõitmisega,tahtsin ju alati, et kõik oleks hästi.
Nii head lapsepõlve mälestused.Loodan,et meil läheb kõik edsai sama vaheldusrikkalt ning hästi.
Ning paremaks läks küll, mul oli alati hea koos poniga. Päike oli jälle väljas ja kõik toimis.4 aastane poni,15 aastane tüdruk. Kõik oli hästi, sest me püüdlesime edasi paremuse poole!
Ma mäletan nii hästi,kuidas üks õhtu ühe inimesega videosid vaadates möödus.Leidsimegi alternatiivi.Teadsime,et see ei saa kerge olema,aga ma teadsin,et ma muudan ennast ja Aramisi sellega paremuse poole. Ma teadsin,et me saame veel õnnelikumaks. Mõte läks ühest kõrvast sisse ning teisest enam välja ei tulnud.Mida rohkem ma uurisin ja mõtlesin selle üle,seda enam ma teadsin,et ma vajasin seda,see on minu eneseväljendus,poni eneseväljendus ja meie ühine heaolu sõltub nii väga sellest. Ma teadsin,et see ei saa olema lihtne-aga kas see oleks siis ühti nii kena,kui se oleks lihtne? HUI! Olin saamas 16, sina juba aasta järgi viiene.

Kõige kallim hobune terves maailmas.suuuuures maailmas.
Mul on veel palju pilte ees,mida vaadata. Aga sa oled hea,pehme ja minu. Ükskõik,mis tujus,ükskõik,mis konditsioonis,ükskõik millise laka või millise varustusega. MINU!


ja poiss ikka veel lonkab,olen mures:(

Ent muretsemiseks pole ju põhjust,kõik saab korda until we have each other.
Me jääme alati lasteks,ma tean ,Aramis,et Sulle meeldiks se!

14 veebruar.

Hommikul kell 9 sadasid minu tuppa ema ja õde..lilledega ja puha.Peksti maast üles,sünnipäevaks anti saladuslik ümbrik,milles oli siis üks armsamaid kingitusi:)

18nenda sünnipäeva puhul sain endale oma hobuse.
Tähendab,Aramis vormistatakse ümber minu nimele.Enne oli ema nimel.

Nüüd on minu,ISIKLIKULT minu ,see ponuke!:)
Täna lähen trenni 2-3 ajal,sest õhtupoole on..toimetusi, väike üritus ja midagi. Aga ponu eile ikkagi lonkas ja ma ei jäta teda nii. Taarume jälle maneezis või läheme võibolla õuegi,eks näis !

igatahes,Aramis, Sinu pärast ma olengi maailma kõige õnnelikum tüdruk(väike tüdruk, mitte täiskasvanud inimene:/// )

Would you love me if im not myself?

Poni juurde läksin täna.Kallistasin,musitasin,musitasin,kallistasin.
Siis boksist välja,puhtaks,maneezi..Ikka lonkab:( Okei ,siis tuleb rahulikult võtta.jalutasin 15-20 minutit,mõtlesin siis,et lasen lahti ,et las püherdab.Poni täiega minekut,täiiiiiiiiega kimas,eest tagant üles,pole näinud,et ta nii palju järjest loobiks mitte kunagi.Mängis täiega algul endamisi,ma istusin siis maneezi äärele,et noh, ma ei saa keelata tal liikuda,kui tal seda vaja on.Tuli täie galopiga minu juurde,jäi ette seisma,püsti,mitu korda järjest.hüppasin äärelt alla ja jooksin täiega teise maneezi otsa,ta täiega järgi. siis tagasi, hüppas,mängis,jooksis,tõmbles. Ma muretsesin ta jala pärast.. Vahepeal jooksis hästi kaugele,vilistasin,täie kimaga minu juurde.siis jälle minekut ja värki.High energy.Kui kuskil mingi pisipisike hääl oli kasvõi,ponil minek-täiega. Hull,ma pole teda nii sellisena näinudki,nagu ..Täiesti lõpp.Muidugi traavi ta ei teinud ,seega traavis järelikult valus.
Pärast jalutasin,mudisin jalga-paistes pole kuskilt,soe ka eriti pole.Eks näis,vaatame,mis poni homme mulle räägib.
Igatahes,megaäge oli,nagu tõsiselt.Polnud sõnu. Ja see,kuidas ta läks hulluks ,aga ikkagi oli nii..minu juures:) Super! ja see kuidas ta pärast püherdamist püsti hüppas ja täiega kohale kimas:')

MINU PONI!(L)

When you're dreaming with a broken heart

Ma ei saa elada ilma sinuta,for real. You are my everything!

Kõik saab korda,ma luban!

Lend me Your dreams.

Täna nägin viimast korda Veeblit.
Polegi veel kohale jõudnud. Natuke vist on ka,eks kui kunagi tagasi tallinnas olen,siis jõuab. Igatahes,südamesse jääb se poni nagu forever. Tegin talle natuke pai, ei mõelnud üldse sellele,et peaks talle ' head aega' ütlema,sest ..Se lihtsalt ei tulnud meeldegi,teda oli nii tore näha. Nõme.Praegu kallistaks teda veel mõned korrad ja ütleks, et ei unusta teda kunagi,aga.Mis oli,see oli.Läinud,kallis poni.
Päris halb............

I am where I am because I believe in all possibilities.

And the words are missing.
Well..
Rainbow ja Fiona juures käisin ka täna, pildid fotoalbumis kasutaja aramisaramis,
Ühe ehk panen siiagi. Ponid käisid esimest korda maastikuringil jalutamas käekõrval,
Imeliselt viisakalt käitus Fiona,kellega jalutas mu mittekogenud ema, kes kartis väheke.
Riksupoiss oli pisut rohkem sahmerdis,nagu ikka. Rahule jäin mõlemaga.

Aga Aramis..oh Aramis,Aramis,Aramis.
Ma ei tea- meil on nüüd võhma hakanud tulema,et siis hobune ei lähegi iga trenn märjaks,nii hea.
Sügasin teda mingi pool tundi, no sügeles ju.Karva ajab nagu ma ei tea kes. Kui lõpuks puhastamise lõpetasin,läksime talli.Proovisin hobusele selga hüpata- Mina ei oska..Kõik,kes oskavad,jagage soovitusi.No ma ei saa.. Pole võimalik. Kõhuga peale hüppamist ei taha õppida, tahan nii, nagu osad.. seisavad kõrval ja viskavad jala üle,nagu nalja:|
Igatahes,kui ma lõpuks maneezi ääre pealt selga ronisin(mark) , oli Aramise kannatus juba proovile pandud, aga ta oli suhteliselt positiivselt meelestatud,seega probleeme ei tekkinud.
Kõndisin vähe aega,alutasime traaviga ja keset trenni hüppas nurgast välja tallikass,Aramis neli jalga õhku,ma ka ehmatasin. Hea,et poiska kohale jäi,olen uhke ta üle:) Polnud midagi..
Trenn oli tavaline,kui välja arvata üks 20 sekundiline periood,kus oli lihtsalt...
Ma ei tea,ma ei oskagi seda kirjeldada,aga tunne oli vägev. Nagu olekski poni minu jalad. Nagu ,istusin kuidagi..õigesti.Olin õigesti.kõik tundus õige, nii lahe! Sellise hetke nimel elaks küll.Pärast jalutasime pikalt maha ja tegin söögi,viskasin kaeragi täna ise ette, kõik okidoki:)
Homme jälle.


Je t'aime,my ponies:)

Needs lots of guidance.

Anne-Marikesekene tegi täna meist pilte trennis.. Paha vaadata..
Eks ma lisan siiagi mõned,aga midagi ilusat näidata pole.
Aramis,tho,oli SUUREPÄRANE!:)
Kannatas välja kõik,mis ma täna temaga tegin:D puhastasin tund aega jne. tubli poiska!

Armastan teda(L)

Aramis.

Ja anna mulle andeks,et ma ei oska. Aga tänane,aitäh!:) Võtsin 10 sammu tagasi ja kõik oli perfektne. Seega Mina olen ju see loll,kes põhjustab kõik need arusaamatused.

Ma armastan Sind,Ara! And i'll do whatever i can to make it work!

The World is not so difficult!

Aramiseke.
trennid on ikka,nagu on.mitte midagi erilist,praegu on nii ja naa. Täna oli küll suht hea, aga..samas alati on midagi head.Armastan teda.Pärast Anneka soovil läksin Temmile ka selga.sõitsin natukene, nii imelik oli.harjumatu,teistmoodi.Aga lõpuks ta ei vehkinud korra peaga ja tegi ilusa peatuse ka ja mõnus poni,temmi on ka nii mõnus noh:) Super ponsud ju.
Lihtsalt mina ei oska.
Homme mõtlesime Anne-Mariga ponidega hüpata,eks näis,mis sellest saab.
Peaks sadula ka panema:D

Nii,
Fionake.
Emmel oli täna fionaga nö esimene trenn siis.See seisnes selles,et mu ema pidi hobusele ise päitsed pähe panema(woow), hobuse karjamaalt välja viima(ma avasin talle karjuse värava) ja ringaeda viima. Ta sai sellega hakkama.Siis ta puhastas teda pikalt,laialt.Fiontsikupontsik seisis viisakalt ja viksilt! Olen uhke ta üle,kannatlikult ootas,kuni mu ema ta kallal pusis. Siis pidi uuesit päitsed pähe panema, poniga ümber kolme kummi slaalomit jalutama ,nagu käekõrval.Ja se oligi raske alguses,sest ma ei lubanud tal kiskuda teda nöörist,tahan,et ta saaks aru,kuidas suksik enamvähem liigub.Kui ta ise sissepoole jäi,siis oli ta nii hädas,et hobune üle kõnnib.Kui aga palusin tal ettepoole minna,sai aru küll.Fiona oli VÄGA tubli õppehobune,ma olen MEGA uhke ta üle,seda enam,et ta oli nii tore mu emaga! :)

Riksike oli täna niisama,ta tudus,ei hakanud teda segama.:)

suksud(L)

Minu.

Kirjutanud pole,sest kirjutada pole.
Hästi pole,halvasti ka pole. Tegelikult on küll hästi,aga nagu. Nädalavahetuse veetsin eemal,seega tüüp lällas maneezis ja oli niisama, neljapäeval oli tüüp närvihaige113 ja oleksin peaaegu alla kukkunud,juhtub.Esmaspäeval,ehk eile..Ta kartis vihmatilkasid mis maneezis tilkusid.Paaniliselt,seega oli ta terve trenni vastikult pinges ja ..ebamugav,polnud hea.Ei hakanud kaklema ka,elasime üle selle trenni ja nüüd on ehk jälle parem.

Nädalavahetusel kohtusin ühe tibuga,keda pole kaua näinud. Veeblipoissi käisin vaatamas koos Andraga. Veebel ja Royal ja veel mõned lähevad Soomemaale grupihobusteks, kurb.Väga väga väga kurb. Minu pisike poiska. Loodan,et näen teda veel korra enne minekut.Käisime Veebli ja Royaliga maastikul,supermõnus oli!:) Nagu tõsiselt, ei oleks saanud paremat tahtagi. Ja pärast jalutasime ilma sadulata ponud maha, mõnus!:)

Anne-Mari tegi Aramisest paar pilti ka, mis üleval pool on. Ja panen Veebli,minu ja Royali,Andra pildi ka.