Jälle muutub.

St eile kolisime hüüru tagasi - vihmane ja porine kolimine,aga poni oli väga hää. Jõudsime hüüru,tunne oli kodune ,nagu ikka.Ainult jube palju võõraid on. Uued inimesed ja kusjuures kõik vahtisid mind sellise näoga,nagu ' issand jälle mingi uus ' ..natuke nagu..tahaks ennast õigustada,et eieiei,te ei tea midagi.aga tegelikult pole sel ju mingit tähtsust:D
Rääkisime Piretiga koplimõtetest ja jäid esialgu lahtiseks,aga täna hommikupoole talli minnes oli üllatus valmis - ponu oli karjamaalk koos uue suuuuuure ruuna ja A.Pormani 2 aastase koljatiga:) NII TORE! Sõbrad ka juba olemas.Poni pole täna midagi teinud peale kopeldamise jne ,sest üleeile vaktsiinivärk. Aga jah..homme juba kordetan tasapisi ja nüüd üritan leida siis võimaluse soomest see sadul ka kätte saada,siis on kõik korras.
Üldiselt ,hüüru on kodu,inimesed(vanemad olijad) on NII head ja ma tahaks koguaeg ikka hüüru minna.Jõudsin päeval koju ja nüüd tahaks..jälle:D kuigi teha mul seal praegu küll midagi ei oleks.

Fiontsikupontsiku debüüt

hetkeks nii ja ,et
http://toru.ee/view/450fd8812677 have fun.
A ja muidu,ponidega - hoopis hästi kõik.
Äkki on lootust ka treener saada ja ara kolib 29.ndal. JE?!

Enamik inimesi ei taha ujuda enne,kui nad seda oskavad.

Tahan kirjutada. Mu helesinine bucase vihmatekk tõmbas pesus kokku -hoiatus teistele.Sees on kirjas,et 30 kraadiga ja tsentrifuugida ei tohi.Nii tegimegi.Nüüd on aramise tekk paras Riksile.
üleeile ratsutasin oma poniga.Ta oli tore.Naljakas veidi,natuke nagu  kinni õlast. Aga ta oli nii imeline.Ta ongi.
eile oli aga hoopis teine hobune. Nii rõõmsaks tegi. Ta oli nagu mingi talveunest äratatud:) Algul oli pahur ja segaduses või selline..Tudune.Kartis veidi tuult ja oli niisama selline sonsukas.Aga kordel oli superäge.Jooksis kiftilt ( kuigi ikka astus õlast kuidagi vähe ...) ja tegi tralli ja pärast mängis. Pole kaua mängida tahtnud mu poni. Vaatasin täna väikse pisikese Fionakese titepilte. gosh,she is changed.Ja olen südamest rõõmus,et kõik on läinud nii. Ja Mia tegeleb Fionaga ikka tasapisi. Nad on armsad koos.Plikakekats ja teine veel :)

Armastan oma ponisid,igaühte neist.
Aramis kolib hüüru jälle varsti.29.okt ..Natuke ootan juba. Ja sadulat tahan juba ka.
Ja räägiks kõike veel,aga ma ei tohi palju kirjutada,homme on nelja tunnine kirjand,niiet tuleb ennast mõtetest ja kirjutamisest säästa.

Aga tahaks siia miljon pilti panna ja kõigile näidata ja rääkida ja näidata veel,kui ilus mu poni on.

müüa mingit üleliigset kraami.

Üks tavaline sadulavöö ,kummidega, 125 cm,
Veredus piaffe esijala kaitsed, suurus M. luks värk, kallis ka piisavalt.
kaks sadulat - barnsby ja stübben,barnsby üld, stübben koolisõidu oma.
Redingot pisi-pisikest kasvu inimesele
Üks ühe talve kasutuses olnud bucase sinine õhuke vihmakas , pikkusele 135..ühe korra masinaga pestud ja tõmbas kokku, seega minu poni perse on nüüd paljas.:(

kõikide asjade kohta saab lisainfot ja on veel kindlasti mingit üleliigset jura,aga aga.. Aa ja üks hele sadulakujuline valtrap mis sobib üldsadula alla, uus, tumepruuni äärega. ilus ,aga jah. pole üldsadulat,pole valtrapi ka vaja.

ja et meili teel või kommentaarides saab lisainfot.
kerstikalberg@gmail.com

I do,i do, i do.

Ma ei tea veel,mis saab. Kas peaksingi?
Vaikimiskriis kestab, ponisid armastan väga.
Pilte võite ikka vaadata,kui soovi on - ponid on ju imelised.

PS, ostke keegi mu kaitsud ikka ära : (

Mõtlesin just,et lõpetaks õige blogi:) vähemalt mõneks ajaks.
Hobused on ikka head ja parimad.
Aitäh,Mooses,Aramis,Riks.

Möödakarvapai.

Meeldib praegu:) Elu on praegu naljakas,vahepeal võib vist muud juttu ka rääkida kui hobude juttu? Jaa,elu on praegu väga naljakas.Uus ja samas nii tuttav. Huvitav ja tore. Ei, see tundub kuidagi vale siin mitte vaid hobudest rääkida. Ehk nii ongi õigeim. Kas üldse hobudestki peaks :)
Aga hobudest siis - täna oli ilus päev. Eile oli ka. peaaegu.
Aramisest räägin esimesena näiteks vast siis.Eile mul oli Aramise jaoks väga vähe aega, aga täna see-eest oli palju. Otsustasin maastiku kasuks. Läksime sadulata kõndima. Kõndisime karjäärini , sealt mööda kruusateed kuskile edasi.Leidsime ühe mõnusa metsatee ka, seal otsas oli aga tupik. Tulime tagasi,tegime veidi männimetsa moodi metsatukas traavikest ja läksime siis mööda oma tavapärast teed edasi, metsas on selline väike ilus ja praegu nii värviline tee.. mõnusa pinnasega, super. Kalamees rattaga tuli ka vastu, me ei minestanud.Jäime ellu.Siis tuli meie 'krossitakistus' - see koht on minu lemmik üldse. Teist korda siis olime seal. Esimene kord ei saanud me sealt koos üle, pidin maha tulema ja käekõrval poni viima,siis julges tulla. Täna aga läks kõik nagu valatult, esimese hooga pani poni lätaki vette sisse ja teise sammuga sealt välja. See on selline kraavi moodi koht,aga nagu niivõrd lai,et üle ei hüppa. Kaldad on päris kõrged ja järsud, st niisama lihtne lödistamine ei ole, ongi päriselt väga äge koht! Olin niii uhke oma väikse 'krossiponi' üle,kallistasin ja paitasin pärast teiselpool kraavi kaua. Ta oli ,et :" Aitab juba,hakkab nagu tüütuks muutuma..lähme edasi!? " :) Läksimegi edasi.Mööda põldu kõndisime, vaatasin - oh, rebane. Natukese aja pärast vaatasin kõrvalpõllule - oh, kits! Näed kus päev:) Siis läksime künkaga ristikupõllule,kus mõtlesin traavi teha.Tegin algul traavi , hobune oli suurepärane.Aramis jooksis pikalt ette alla, mõnus ühtlane maadhaarav traav.Ma olin taevas. Siis mõtlesin,et võib ju veidi galoppi ka. Ideaalne oli olla seal,ausalt.Parim. Nautisin ja tuul tõi pisarad ka silma:) Siis aga palusin sammu ja sain ka. Ja kõndisime koju. Kuidas saaks päev veel parem olla?:) Aga saab vot!
Riks - tema puhul pean eilsest ka rääkima,sest see oli ülemõistuse trippimine. Võtsin poni käekõrvale,mõtlesin et lähen kordetan veidi kaugemal põllul, kus pole nii pehme. Jah, hm.. mõnda aega mõtlesin,et teen kordet,aga tuli hoopis tuju minna kõndima. Läksime käekõrval jalutama maastikule,ma tahtsin uusi teid avastada. Avastasin küll, 3 tundi poni käekõrval.. Ja ühtegi teed,mis ringiga tagasi viiks, ei leidnudki. Aga poni oli tubli. Ta kartis vahepeal küll,aga sai üle ja oli uudishimulik. Ma sain miljon villi!
Aga tänane päev..Mõtlesin,et mu poni ei taha mind enam nähagi.Tahtis, nagu ikka. Hüüe ja traav ja väravas kohtusime, võtsin poni ,teadsin,et aega on väga vähe ja mõtlesin,et ehk ainult puhastan. Puhastasin poni ruttu ära ja mõtlesin,et äkki korde ka veidi,sest ta on nii ümmargune. Jah,korde ka. Tegin 15 minutit kordet max. Ta on oma krambijooksmisest üle saanud, ta jookseb imeliselt. Ilusti, pea pikalt ette alla ja mõnusa pika sammuga,astub tagant ilusti peale ja kõik on korras,nagu norras. Ja kui lõpetasime,siis mõtlesin,et jalutan veidi seljast ,sest villid andsid väga tunda. Jalutasin seljast 10 minutit ja avastasin,et see hobune on ilmselt tundlikum tasakaalule,kui Aramis. Imeline, nad on nii imelised!!!
Homme üritan Moosese ka lisada to do listi. :) Igatahes - väsimus ei suuda võtta naeratust mu näolt, need ponid kleebivad selle sinna igaveseks. Nad saavad ALATI sellega hakkama. Kui ma ise käkki ei keera:)

Everything..then nothing and then everything again.

Pole jälle ammu kirjutanud, aga see selleks. Mul on vähe öelda,aga palju pilte näidata , kui see sobib,siis on hästi.
Aramis on suurepärane,
Riks on suurepärane,
Fiona on suurepärane.
Aa, ja me ikkagi võib olla läheme hüüru :) varsti juba äkki!

Ps kuidas uus blogi välimus kõlbab???

A, R , F.

Ehk siis LÕPUKS ometi võtan end kokku ja kirjutan ka Fionast paar sõnakest,ehk.

Aramisel on minu meelest parem, oleme käinud maastikutamas veidi ja kõik on tore ja mõnus .ilm muidugi mitte.Nüüd pole mõned päevad käinud,sest kogu selle suure vihma ja juraga olen haigeks suutnud jääda.Aga oh i love him so , nii ilus on mu väike päike!!
Riks on väike ja valge ja karvane ja natuke totu ja natuke pöörane.Nagu Riks ikka.
Uus hobune tuli karja ja kui ma üritasin talt päitseid minna ära võtma,siis riksu ei lubanud mul temani minna,ajas ära teda koguaeg.Päris raske oli,lõpuks aga sain päitsud kätte õnneks ja ponid jäid mõlemad terveks:)

Fiona - kolmene juba. just oli sünnipäev.Tüdruk on suur matsu, aga raske minevik kummitab teda vaikselt.Tüdrukul on immuunsusprobleemid ,suured. Praegu kahtlustame mingisugust soolepõletikku. Ravikulud on üüratutes summades ning rohi,mida Eestist saada pole,tuleb kuskilt saada. Kui kellelgi on mõni väga lähedane sõber tööl soomes veterinaarina,siis palun abi siinkohal. Vaja on osta Gastrogardi,mida eestis ei müüda ja Soomes on retseptiravim.
Vaikselt uurin siin ise ka tuttavtelt ja tahaks juba,et tüdrukul kõik korras oleks.
Süstime teisipäeviti lihasesse B-vitamiini ning anname 4 kordse ussikuuri praegu. iga teisipäev saab ka selle.
Muidu on tüdruk ilus ,rõõmus ja rahul. Ei näe haige välja ega midagi vastavat.
Miake kallike käib tegelemas temaga, nii tore meel on selle üle,sest minul kahjuks ei jää üldse aega. Kordel tüdruk juba tasapisi käib,see läks imelihtsalt! Ta on nii taibukas ja kiire õppija. Tasakaalu plikakekatsil aga veel pole. Loodame,et kõik läheb hästi!!!

If I can stop one heart from breaking, I shall not live in vain

Selle pealkirjaga mõtlen ma Riksi peale,keda ma lihtsalt ei suuda raamidesse suruda.Ma ei võta teda hüüru,sest ta on vaba.Poni on laps,rõõmus, liikuv ja alati heatahtlik. Miks peaksin ma võtma ära talt selle,mida ta on saanud nautida- ta vabaduse? Kunagi varem pole kogenud sellist asja , näinud ühtki taolist hobust või tajunud nii suurt soovi ja südamlikkust ühegi teise hobuse juures,kelle elu ei ole ainult koplis kappamine vaid ka mingil määral töö. Vot nii!
Täna oli jälle maatöö päev.Meeldib,kuidas ta juba jookseb päris pikalt pea all pool, oskab natukene paremini end kanda juba.Tasakaal ja lihased arenevad.Ja näe,taaskord polnudki abivahendeid vaja,vaid aega ja natuke mõistust. Aitäh,kallis poni!
Aramisega käisin täna maastikul,ja tõesti.Ratsutasingi.Tegime muidugi ainult sammu,aga avastasime imelise ringi ja oli tõesti äge.Algul oli närvuke,pärast oli mõnus. Nii hea tunne oli olla oma poni seljas.NII hea.Pärast tegime veidi traavi ka,et teada saada,kuidas jalaga.Mul on tunne,et oli parem! Äkki oligi?
Pilti tegime ka, aga arvutisse pilte ei saa. Võtsin oma ema vana kaamera, mingi seebika:) Je. Pildid olid naljakad, kuidagi..tobedalt ebaõnnestunud või noh.Ma igatsen oma kaamerat.
Aga kunagi lisan selle korra pildid ka siia:)

Aitäh teile kõigile,kes te olete viitsinud toetust avaldada ja olemas olla!
Ma loodan,et asjad hakkavad positiivsuse suunas liikuma, aga eks ma üritan vaikselt edasi tiksuda ja ikka teada anda,kuidas meil läheb.

so thank you,people.Thank you,my horses.

Social butterfly.

Riksiponi debüüt :
http://toru.ee/view/7241bc922c1d
Meil käis Mia külas ja filmis ja filmis ja meil oli lebopäev ja selline film tuligi:)

aga üldiselt..täna jõudsin talli alles hilja,reedene õhtu läks pikale. Ja koju jõudsin just hiljuti ning kohe jälle minekut.Ma usun,et homne päev puhkavad kõik ponid... Ja mina:)

Can't pretend..

Ei teagi enam,kust kohast alustada.

Alustan Rainbowst ,ta hoiab mind rõõmsana.

Eile ratsutasin temaga. ta on nii äge, tundus,nagu sõidaksin võõra hobusega - järsku on tast saanud nii tubli,püüdlik ja andekas pisike hobune,et sõnu pole.Armastan teda piiritult.

Täna läksin ka,tundsin temast juba puudust. Ta tuli galopis vastu - kes veel teeb nii? Ta tuleb ALATI ja tuleb alati jooksuga.seda on ilus vaadata, hea tunne.Tavaliselt tuleb traaviga, aga täna oli väga rõõmus mind nähes,mina teda ka. Tegime kordet ja veits niisama . Ta on tõesti juba suur poiss,vaatad nagu oma lapsukest kasvamas..või noh, ongi ju nii.

Aga nüüd siis koledamate asjade juurde - kaua edasi lükatud seda kirjutamist siia ,aga no kaua võib?

Aramis lonkab endiselt , kõigil on nõu otsas. Kontakteerusin Soome juhtiva ortopeediga, kes nentis,et ka Soomes pole võimalik teda edasi uurida,sest puudub vajalik aparatuur kabjapiirkonna probleemide uurimiseks.

Lähimad võimalused on Rootsi või Saksamaa, tungivalt on soovitatud Saksamaad.Kas tõesti nii?

Sellise asja jaoks raha kokku saada... oi appi. Ma ei kujuta ette.Süda tilgub verd ja ei tea , mida edasi teha.Või no.. Siht on selge - hobune peab terveks saama. Aga kuidas nii hulusti on..ja nagu minu hobusega.Vot seda ei tea.

Tagatipuks läks mu auto kärssama ja sõita enam eriti ei kannata, autolgi on kõik viga. Mul pole enam mitte ühtegi toimivat asja vist järgi jäänud. Tahaks lihtsalt pea liiva alla peita ja olla.

Aga mu hobused on parimad. Teevad rõõmsaks,väga..

Südas,nii sügaval.

Oleme koos

olnud aja algusest.

Enam ei jaksa.

Arst käis.
halvad uudised.
kõik.

.

http://www.youtube.com/watch?v=E8suunU-MVE&feature=related
täiuslik või mitte, minu meelest jube armas:)

We'll get by!

Sadulad passitud ja nii barnsby kui stübben müügis..oeh.
Aga see pole teema.Teema on hoopis see,et mu ponid on mu ponid ja ma hindan neid üle kõige :)

Ma ostsin neile suure koti täie porksi,jeeeeee:)
Ma olen nii ekstaasis ja rõõmus ja ma ei teagi,mida on nagu puudu:D ajud?
ei saa kirjutada rohkem,sest kiire hakkas järsku..nii kiire hobuste juurde! NII KIIRE:D ei kannata rohkem:D

Joy is not in things, it's in us.

Kuus päeva möödas cortisole süstidest.Pärast esmaspäevast süsti tuli teisipäeval oma ilusate siniste sidemetega seista 24 h väike-väikeses koplis ilma sõpradeta,et jalad puhtad oleksid ja sidemed pealt ära ei tuleks.Saime suurepäraselt hakkama,teisipäeval oli poni oma pisikoplis ,rõõmus ja rahul mauk,nagu ikka. Kolmapäevaks oli ta suutnud ühe oma ilusa sussi jalast võtta,võtsin teisegi,nagu pidigi. Ja esimene jalutuspäev siis.. umbes 10 minutit tuli jalutada mööda võimalikult kõva pinnast. Kõndisime ümber majade ja talli juures ja vaatasime veidi ringi.Istusin seljas. Ma pole ammu nii rõõmus olnud:) Lihtsalt sellepärast,et ma võisin! Nüüd olen küll maast jalutanud jälle,sest jalutuskäigud on olnud 15 min ja nii, pole tahtnud selga ronida ning lisaraskust tekitada. Täna oli nii teistmoodi kuidagi. Me olime nii väljas kogu sellest maailmast. Võtsin oma poni..ei,polnud vaja võtta,Aramis tuli ise. Läksime koplist välja liiva platsile, kus mõtlesin,et puhastan ta ära kõigepealt,aga tahtsin hoopis kohe kõndima minna. Läksime kõigepealt karjääri poole,kus oli uusi traktoreid ja kõike.Me ei kartnud, läksime lihtsalt koos. Siis läksime küla poole, seal jooksis klähviv koer meie poole.Me ei kartnud!! Siis aga tulid mingid ratturid ja sinna meie talli õuele jõudes olid need seal, otsustasime siis lahkuda sealt.Aga me ei kartnud neid ka.
Jõudes tagasi platsile tuli vihm. Mul oli ükskõik,tal ka. Puhastasin teda oma tunnikese paduvihma käes. Meil mõlemal oli hea. Väga- väga hea. (aga loomulikult suutsin ma külmetada ja nüüd olen tõbine.. See muidugi ei kaalu üle tänast mõnusat aega Aramisega. Absoluutselt mitte!)
Täna oli imeline päev!

Winning the battle?

Kindel pole midagi, ei.. Aga asjad on LÕPUKS ometi hakanud liikuma ülesmäge, vastupidiselt Fiona olukorrale.

Aramis poiss sai kaks päeva tagasi süstid kabjaliigestesse, cortisoli süstiti siis. Süstid läksid päris kenasti ja jalad sai ilusti kinni seotud,poni pisikoplisse jäetud, et mustaks mitte saada ja et mitte ringi kapata. Eile pidi seisma terve päeva,täna pidi jalutama umbes 10 minutit. Arst ütles,et mis naljatamine,et jaluta seljas.. Jaaa,ma käisin oma ponil täna seljas..üle... ma ei tea kui pika aja. See oli suurepärane. Ausalt,lihtsalt suurepärane.

Ehk siis tegime ringi ära - alustasime poni ravi kuus kuud tagasi (nüüd siis juba rohkem isegi) antibiootikumidest selle sama põletiku raviks, mis nüüd siis kahtlustame.Vahepeale jäid kõik erinevad oletused,röntgenid,ultrahelid,blokaadid,süstid,painutused.

Seega kas tõesti..tõesti nüüd siis saab parem?

Kahe nädala pärast peaks olema homoonid mõjunud - siis saab vist vastuse.. hull ikkagi,endiselt olen mures.

KAS KELLELGI JOOSEP TIKU NUMBRIT OLEKS PAKKUDA?:)

Tänan.

sincerely yours,
K.

Escape.

Aga kui ta on see ainuke ja õige ja mitte keegi ei saa ega oska olla tema ja kui ma ei tahagi kunagi kedagi teist?!!!!???

desperate ja broken ja messed up.jep.

Patience is the companion of wisdom.

But my patience is soo far gone. SO FAR!

mingi paanika ja paanika ja paanika ja ei oska enam midagi teha ja ma jooksen ringi nagu peata kana ja ei taha enam midagi mõelda ega öelda.Täna käis sepp,kabjad korras Aramisel.Kui arst kinnitab praeguseid oletusi siis see blogi lõppeb,sest väga pikka aega ei ole mul mitte midagi öelda ..Peale selle,et elu on suhteliselt VÄGA NÕME!!! Rainbow on terve ja tore..aga ta pole aramis. kurb. et ma nii mõtlen..aga mõtlen.

Edu.

You can have it all, you just can't have it all at once.

Aramisi puhastasin täna kaua. Lihtsalt istusin ta juures ja nätserdasin ja sügasin ja nautisime üksteise seltskonda. Ta on mu jaoks kõige tähtsam siin maailmas, nagu ..kõige tähtsam.

Rainbowl oli täna kordepäev, mõtlesin,et enne sügist ei teegi taga väga palju tööd,et niisama lapsevärki.

Rääkisin täna veterinaariga ka.Sellest ma rääkida ei taha. Kui ta käinud on,eks siis võibolla annan teada. Panen vist sel juhul blogi kinniseks või siis üldse ainult endale. Ma ei tea, mul on juhe nii väga koos... pool aastat. ja paranemist pole paista... ja see,et ma ei tahagi kellegi teisega ratsutada,pole hea. Ainult tema seljas on hea. päriselt... ta on ideaalne.

väga haige.

An unjust peace is better than a just war.

Ma kirjutasin siia liiga pika teksti,mis kustus, et seda uuesti teha. Mul on nii kahju,sest südamest kirjutasin ja võibolla oleks ka kellelgi teisele kasu sellest olnud.

Nüüd siis aga lühidalt :

Aramis - lonkab.kuues kuu. Armastan teda üle kõige, jes, ülekõige! Me veel saame korda, ma usun. Ma ratsutasin temaga arsti soovitusel üks päev. Hull, ma olin taevas.Kuus kuud ... pole kunagi kohanud nii ideaalset hobust. Nuta või naera,minu jaoks võitja.Maailma nr. 1 ja nii ongi...

Rainbow - on tubli poiskaaa!Tegime esimese galopi ka:) je. Nüüd septembrini poni lebotab. Käime karjääris ja jalutamas ja värki.Septembrist siis töömees meil:) või noh.. väike poni,kes saab veidi rohkem tähelepanu:) je. Armastan teda ka.

Fionaga tegeleb Kelz nüüd nii palju kui jõuab,liiga hea meel,et see hobune ka viimaks tähelepanu saab.Hull,kuidas ma tahaks, et ma jõuaks ja jaksaks..aga ei jõua ega jaksa.:( Andeks,väike kallis lapiline.

Don't walk away.,.

Kaks fakti videote näol,mida terve hobumaailm võiks austada.

Esimene video viimasest nii-öelda elanud meistrist.. Mees oligi meister. Lingin siia temast kaks videot ning esimene neist , no.. ma ei tea. Sellessuhtes,et alati on räägitud intensiivsest lühikesest trennist - sellest intensiivsemat trenni teha vist ei annaks. Mina näiteks ei suutnud pärast 5-6 minutit enam jälgida. Kui inimene suudab kontrollida hobuse jalgade tööd iga jala puhul eraldi ning istuda seal nii,et ta liigutused pole märgatavad, siis.. Vahet pole,nagu te aru saate , mul pole sõnu.
Ja teises videos võite näha õiget hispaania sammu,passaaži.

1 - http://www.youtube.com/watch?v=TfiTTyi2He8
2 - http://www.youtube.com/watch?v=xJH-ozDH1uU&feature=related

Ja siis veel - nõrganärvilistel pole vaja vaadata, asi pole selle video puhul kuidagi seotud humanismiga härgade suhtes või midagi muud (samas verd või mõrva ei näidata) , aga see, kuidas hobusest ja inimesest saab üks, on võimas. Imeline. vot nii.

.. http://www.youtube.com/watch?v=HgG_Gwy7Ysg

Head õhtut.

MA ARMASTAN SIND!

I LOVE YOU ,JE T'AIME, RAKASTAN SINUA.. mida iganes!

Ich liebe dich,

mu ilus väike poni.

Baby if i've got you.

Kalleimad ponid, mhmh.Aramis ravirautusega ja Rainbow oma uue putkamaskiga, mis kaitseb silmi uv kiiruse eest.Je.
Nüüd siis viimane post kuuks ajaks,lähen välismaale tööle korra. või noh,mis välismaale.Soome lähen, olen natuke asjalik ja teenin veidi raha,et saada edasi elada ja oma hobustele ka seda võimaldada.
Rainbowst fotoalbumis tänase trenni uued pildid, ta oli nii vägev jälle,suurepärane poni.

Ma lihtsalt mõtlesin,et mainin,et ma nüüd lähen käin ära kuuks ajaks,et te siis ei mõtleks,et ma oma hobused maha müüsin ja ära põgenesin,kirjutan ikka vahel edasi,kui tagasi tulen:)

K.
ara ja riksu ja ara ja riksu ja ara ja riksu. :) omad. nagu parimad elus.

Kõik mu maailm,jep.

minu kõik.

Kuri.

Kuri olen kõigi inimeste peale. jep, aga see selleks.Ma lihtsalt ei jõua enam seda,et mul pole ruumi ümber isegi pöörata,ikka ja alati on keegi kuklasse hingamas. tahan ruumi ja rahu. Ja seda,et ma ei peaks iga jumala päev rääkima kas veti või sepa või mõne muu inimesega,kes mu hobuste tervist siis parandama peaks,tahan,et lõpuks oleks kõik lihtsalt korras. Vot nii kuri olengi.

Kaamera on müüdud,süda tilgub verd. Nagu millega ma nüüd siis pildistan? Põhimõtteliselt on fotograafia ja hobused mu jaoks suhteliselt sama tähtsad...aga noh.Ilmselt hobuseid poleks müünud,et kaamerat parandada. Nüüd siis olen ühest lemmiktegevusest ilma. väga perses!!! Aga homme tuleb vet, homme ja ülehomme tuleb sepp ka. Saan blokaadid tehtud ja seljas kindlaks teha,kas on veel longet või pole. Ja saan joonised jms ravirautuse jaoks. Fionalt võetakse vereproovid,mis lähevad mööda maailma rändama,et ka temaga kõik korda saaks. Ja tagatipuks ma pean ise ju kohe minema ära ,kuuks ajaks välismaale tööle. Ja kust ma selle aja võtan? ei tea. aga pean ,sest hobuste ravi eest tuleb ju maksta.

Aga - Riksuga käisin laupäeval pea tunnisel jalutuskäigul maastikul,käisime vembutembu või vembu-tembu või mis iganes kuradi maani väljas. lahe. Ta oli tõesti tubli ja ma isegi peaegu nautisin seda. Selle kohta,et se oli ta teine maastik elus, oli see vägev. Ja moosesega sõitsin platsil.Tegi palju pukki. Aga lõpuks oli tore.

Aramis on aramis.iga kord võtan ta,puhastan ja musitan. vahel istun seljas lihtsalt.. Nagu,sest...tunnen nii palju puudust.Lihtsalt ..tore on seal istuda ju:) nii tore.

viimased pildid selle kaameraga siis. oeh.

Well,well,well...

Tore on.
Ponid ratsutatud,Aramis patsutatud. :) traavid ja värgid särgid ja kõik on kena. tore on, aega võiks olla ainult,et süüa või hingata.

I told you to be badass but i told you to be kind.

Meil läheb päris hästi ma arvaks.meie umbes teine või kolmas traav ja meil oli tore. mul on hea väike poni ja ma võtan veel ta jaoks alla:) ma luban!

(L)

Aramisega on ikka nii, nagu on. hull! ei taha sellest rääkida.